Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioo Tekstivalemid ja -avaldised Materjal töövihikus: Exc_Andmed.xlsm ed ja -funktsioonid ldised dmed.xlsm Andmed Ülesanne Nimi Tiiu Täitke sinist värvi lahtrid Perenimi Tammsalu andmetega. Nimi Perenimi Tiiu Tammsalu N. Perenimi T. Tammsalu Vajalikud funktsioonid: LEFT() FIND() RIGHT() Nimi Perenimi Tiiu Tammsalu LEN() Nimi Tiiu MID() Perenimi Tammsalu UPPER() LOWER() Mis on Teie nimi
aastail ning muudeti kaubalaoks. 1989.aastal hakati mõtlema kiriku taastamise peale. 27.detsembri 1992.aastal jõuti kiriku sissepühitsemiseni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaani kiriku õpetajad pärast taasiseseisvumist Jutlustaja Aarne Lätte (01.07.1992 - 01.12.1992). Õpetaja Jaan Tammsalu (01.12.1992 - 29.10.2004). Abiõpetaja Kalle Kadakas (01.09.1998 - 16.10.2002). Abiõpetaja Rein Schihalejev (16.10.2002 - 01.04.2005). Õpetaja Marko Tiitus, alates 01.04.2005. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Tammsalu Jaan Tammsalu on sündinud 12.märts 1960.aastal Saaremaal.
Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid • Figuurid muutusid saledamaks ning graatsilisemaks Kasutatud materjalid • http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html Põhi...
RASEDUSE VASTASED HORMOONTABLETID JA PLAASTRID ALARI TAMMSALU 11. J RASEDUSVASTASED TABLETID • Pillid • 99.8-100% kaitse soovimatu raseduse vastu • Püsiv hormoonitase, hakkavad vähem hormoone tootma, naine ei jää rasedaks • HAIGUSED Aitavad vältida: • Emaka-, munasarjavähk • Emakaväline rasedus, aneemia • Käärsoolevähk • Munasarjatsüst • Endometrioos • • PILLIDE AJAUGU • Müügil Euroopas 1961. aastast • Pillivastased- väheuuritud
TRIHHOMONO OS Tanel Tammsalu Kadrioru Saksa Gümnaasium 9.a klass juhendaja : Anu Teppo Tallinn 2010 SÜMTOMID Peiteaeg ( 4-20 päeva ) Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Meestel kuseteede põletik. ENNETAMINE * Kondoom * Rätikuid ja käsnasid ei tohiks anda lastele ja teistele kasutada, kuna infektsioon on märjas keskkonnas mitu tundi elujõuline RAVI Tavaline ravim on Metronidazole. Rav LEVIK Levik on ülemaailmne Nakatunuid on maailmas cirka 120 miljonit inimest. TAGAJÄRJED Hilise ravi või ravimata jätmise tüsistused Infektsiooni tagajärjel suguteedes tekkinud põletik mõjutab eelkõige viljakusnäitajaid ning põhjustab libiido langust ja seksuaalhäireid. Sugu-haigused võivad põhjustada kroonilisi ...
Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld nii...
KUIDAS SAI MINU TÄNAVA NIMI Elan Antsla linnas Põllu tänavas, ning kui te tahate teada kuidas sai minu arvates see Põllu tänava nimi siis võin ma ju jutustada. Kui tulin siia oma perega elama ei olnud ühe vanatädi jutu järgi siinkandis ühtegi maja ega ka ühtegi tänavat ja üldse ei olnud siin mingisugust elu. Siin oli laiutanud oma olemisega ja isegi väga rahul olnud kivi. See kivi olnud nii suur, et oli praeguse Antsla linna enda alla saanud. Kord sattunud üks rändur siit mööda minema ja vaadanud, et oh sa mait kui suur kivi siin peesitab, ning otsustanud, et raiub kivi tükkideks. Rändur raius ööd ja päevad, kuud ja aastad ja niikaua kui oligi see tohutu kivimürakas väikesteks tükkideks raiutud ja hunnikusse tassitud. Rändur oli nüüd suurest tööst nii väsinud, et tahtis kõvasti süüa saada, kuna tal ei olnud peale ühe viljatera midagi otsustas ta hakata põldu tegema. Ta rassis jälle ööd ja päevad, kuud ja aastad ...
Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau või Valter Soosalu, Johannes Tammsalu. Bänd Andre Pichen, Ott Kartau, Valter Soosalu, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid. Näidendis kõige põletavam probleem oli emigratsioon, teistpidi immigratsioon, mis on meile, eestlastele, igatpidi südamelähedane ja valus teema. Olgugi, et näidend on kokku pandud leedukate lugudest on see kõik ka meile väga tuttav. Ei olnud kaua aega tagasi, kui Eestistki lahkuti samal moel nagu hetkel siia tullakse: iseseisvalt paadiga, autokastis või hoopis jalgsi
Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1
Pinnakatteks on peamiselt kollakashall kuni kollakaspruun karbonaatne moreen. Reljeefilt madalamatel aladel on see kohati kaetud jääjärgsete veekogude setetega. Kogu valdkonna ühiseks tunnuseks on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati tüüpilisi kamar-karbonaatmuldi (valdkonna põjaosas) ning kamar-leetmuldi (valdkonna idaosas). Soostunud ja soomuldade leviku alusel on valdkond jaotatud kahte allvaldkonda, Tammsalu ja Väike-Maarja ning Paide-Jõgeva. Paide-Jõgeva allvaldkonnas on reljeef enam liigestunud. Lainjad moreentasandikud ja voored vahelduvad soostunud nõgudega. Kurisuid on ähe. Reljeefilt madalamad alad on mitmesuguses astmes soostunud. Poolhüdromorfsetest muldadet esinevad peamiselt soostunud kamarmuldade leaostunud ja leetunud variandid. Haritavat maad allvaldkonna pindalast on umbes 25%. Põllumassive lahutavad üksteisest soo-, metsa-, ja rohumassiivid
Inimesed peaksid rohkem mõtlema oma turvalisusele ja hoolima ka teistest, eriti Eestis, mis on nii väike riik, kuid pürginud õnnetustest tingitud surmade tabeli esitippu. Tööga sain teada palju uut huvitavat infot erinevate õnnetuste, nende ennetamise ning tagajärgedega toime tuleku kohta. 11 Kasutatud kirjandus 1. http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St32/arvamus.htm (Alo Tammsalu,2008) 2. http://www.tooelu.ee/et/teemad/tookeskkonna_tegevus/ohutuskultuur 3. http://zope.eenet.ee/cnc/freespink/ohutus (Aimur Liiva, 07.09.2005) 4. http://www.postimees.ee/2092874/tulekahjudes-on-tanavu-hukkunud-veerandi-vorra-vahem- inimesi ( Andres Einmann, 01.10.2013) 5. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2050/TJT_veeb.zip/tnnetused.html (Lea Kimber-Kaarma) 6. http://www.ensib.ee/tooulesannete-taitmisel-saadud-tervisehakjusega-tekitatud-kahju-huvitamine/
Remmelgas Ülo Tammsalu Joonis 1. Organisatsiooni struktuur 4 2. UURINGU TAUSTINFORMATSIOON Meie mikrouuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni 6 kontoritöötaja näitel. Keskendusime põhiliselt suhtlemisele juhtidega, info liikumisele ja
..............................................................................15 4.kasutatud allikate loetelu:..................................................................................................23 2 1. PÄÄSTEAMETI OLEMUS: ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.1 Juhtkond Peadirektor Kuno Tammearu 6282001 Peadirektori asetäitja Alo Tammsalu 6282002 Peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi 6282003 Peadirektori asetäitja Kairi Rikko 6282004 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.2 Päästeameti missioon ja visioon. Organisatsiooni ja selle personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning sama kehtib ka organisatsiooni põhiväärtuste kohta. 3
kirjutised ja mõtted. Mitmed vaimulikud, teoloogid ja religiooniuurijad on sealjuures püüdnud oma kirjutistega just kiriku ja ühiskonna vahekorda analüüsida. Nad on püüdnud kristlust ja selle olemust ühiskonnale mõistetavamas, sageli ka populaarteaduslikus vormis selgitada, olles kirjutanud erinevaid õpikuid, raamatuid ja artikleid vaimulikest nt Toomas Paul (leeriõpik täiskasvanutele, kolumnid peavoolumeedias), Arne Hiob (religiooniloolised raamatud ja reisijuhid), Jaan Tammsalu (mõtiskluste raamatud, palveraamatud), ilmalikest teoloogidest veel nt Toomas Jürgenstein (religiooniõpikud, artiklid peavoolumeedias). Seetõttu on nad just kirjasõna kaudu ühed tuntumad ja loetumad autorid. Seega pean oluliseks kasutada palju just eesti teoloogide tekste, sest nendes on järjepidevalt ja kõige paremal kujul talletunud kohalik kiriku- ja religioonilooline ja teoloogiline mõtteviis ning tunnetus.
ehitamist. Eesti esimene purjekas, mis Ameerikas ära käis oli "Matador." Raudtee Suured muudatused Eesti majandusse tõi raudteeliinide väljaehitamine, mis kindlusras regulaarse ühenduse Venemaa turuga. 1870 valmis Balti raudtee Paldiskist Peterburgi ning liinid Tapa- Tartu-Valga-Riia ja Tapa-Võru Pihkva. XX sajandi algul valmis tee ka liinil Tallinn-Haapsalu. Sajandivahetusel ehitati erakapitaliga liinid: Pärnu-Valga, Mõisaküla-Viljandi-Tallinn ja Türi- Paide-Tammsalu. Põllumajandus XIX sajandi teisel poolel hakkas talude päriseksostmine. Erinevates piirkondades oli ostmise tempo erinev. Mandri-Eestis oli kaheksakümnendateks aastateks välja ostetud ca.80% taludest. Saaremaal jõuti selleni alles 1916 aastal. Esimese maailmasõja alguseks oli 4 viiendikku talusid välja ostetud-enamik küll võlgu. Eesti jäi agraarmaaks. 2/3 elanikest tegeles põllumajandusega. Domineeris mõisamajandus. Umbes 50% põllumajandusmaast oli mõisate käes. 52´e tuhande
34 36 Suur Ivo Valga 02:50:34 M20 641 784 Sõmmer Tauno Viljandi 03:37:54 M20 795 2178 Taal Kalle Tartu 03:46:08 M20 Oksana Perova 13.11.2009 416 454 Tammemäe Joosep Viljandi 03:25:50 M20 1156 2658 Tammjärv Karel Tartu 04:03:43 M20 792 2644 Tammsalu Mihkel Võru 03:45:52 M20 1334 336 Taros Taavi Tartu 04:11:52 M20 1215 2487 Teener Kristjan Tallinn 04:06:08 M20 1776 1486 Tervonnõi Armin Tallinn 04:35:45 M20 782 1135 Tiirik Urmas Tartu 03:45:13 M20 745 1097 Tiivoja Rauno Võru 03:43:18 M20 2321 2851 Tomins Valts Läti 05:35:56 M20 184 487 Utar Ardy Tartu 03:10:21 M20
annaabi.ee 
