M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Kord pani ta mu luku taha ja jäi kolmeks päevaks ara. Oli kole igav. Arvasin, et ta on
uppunud ja et ma onnist iial enam välja ei pääse. Tundsin suurt hirmu. Otsustasin oma
meeles, et lõpetan kuidagi seal elamise. Olin mitu korda katsunud sellest onnist välja
pääseda,
236
ei leidmid ühtki võimalust, polnud niigi suurt akent, et koer oleks läbi pugeda
saanud. Ma ei saanud ka minna läbi korstna, see oli liiga kitsas. Uks oli paksudest
tugevatest tammeplankudest. Taat oli väga ettevaatlik ega jätnud onni nuga või midagi
muud, kui ta ära läks . Usun , ma olin ruumi juba sada korda läbi tuhninud . Tegin seda
ikka jälle, sest see oli ainus võimalus aega viita Aga seekord leidsin viimaks midagi
leidsin Vana roostetanu.d puusae ilma käepidemeta; see oli sarika ja katusekivi vahel.
Määrisin sae rasvaga ja asusin tööle. Onni teises otsas, laua taga oli vana hobusetekk
plankude külge naelutatud, et