Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega
kogustes. Seepärast ei ole tegu nii ,,rohelise" kütusega, kui see algselt tunduda võib.
2.6 Hargnenud ahelaga eeterlisandid
1990.-l võeti CAAA poolt vastu otsus, mille kohaselt tohib kasutada kütust, mis sisaldab 2-
2,7% hapnikku, et vähendada NOx-de ja lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni. Bensiini
nõuetele vastavusse viimiseks segati kütusesse oksüdeeritud ühendeid, nagu etanool, MTBEd
(methyl tertiary-butyl ether), ETBEd (ethyl tertiary-butyl ether) ja TAMEt (tertiary-amyl
methyl ether).
Kõige suuremat kasutust leidis MTBE, mida toodetakse isobuteenist ja metanoolist ning mille
tootmine on odav. Sarnaselt alkohoolkütustele suurendavad ka hargnenud ahelaga
eeterlisandid formaldehüüdide heitmeid, soodustades sekundaarset saastet. Seepärast kaotati
ka nõue, et kütus peab sisaldama 2-2,7% hapnikku.
2.7 Maagaas ja veeldatud bensiini gaas
Metaani, propaani ja butaani käsitletakse keskkonnasõbralikuma alternatiivina teistele
kütustele
annaabi.ee 
