Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad Päris jõulupühad kestavad kolm päeva peale talvist pööripäeva (21.XII24.XII), kui päike on pesas. Sel ajal on päevad ühepikkused, öeldakse vanad jõulud. Maausuliste kalendris on uue aasta alguseks esimene pikem päev ehk jõulukuu 25. päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha). Gregooriuse kalendri aastavahetust (1.I) on kutsutud uuteks jõuludeks. Nagu hingedeaegki, on jõuluaeg pikem ajalõik, mis kestab kauem kui ainult paar püha
Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad. Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul (vanainglise nimetus yule). Väga mitmel pool Lõuna- Eestis (Võru-, Setu- ja Mulgimaal) kutsuti jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad, mis sarnaneb balti ja slaavi nimetustega. Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril. Arvatavasti nihutati sünnipäev teadlikult roomlaste Mithra- ja muude päikesepidustuste ajale. Tours'i kirikukogu otsusega peeti jõulusid 12 päeva
annaabi.ee 
