Lavastuse "Vanad Ja Noored" arvustus
arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju
stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti.
Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest.
Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümideks olid
lihtsad vanad taluriided ning erilist grimmi mina ei näinudki. Polnud vast vajagi, sest
vanaaegsetest taluriietest piisas sobiva atmosfääri tekitamiseks.
Minule jättis kõige sügavama mulje Vanaisa, keda mängis Peeter Jürgens. Kuna Peeter on ka
päriselt väga vana, siis sobis ta sellesse rolli nagu valatult. Tema roll oli oluline, ta oli üks
peaosalistest, kuna tema meenutaski kõike seda, mis minevikus toimunud oli. Liikumine oli
nagu vanainimesel ikka ning näitlemine oli, ma julgen öelda, väga tõetruu.
Lavastus ise on üles ehitatud väga omapäraselt. Etendus koosneb vanaisa meenutatud