Eesti ajalugu V
Seisuslikult domineerisid rahvastikus
19. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv ületanud talupojad. Eesti ja Liivimaa statistikakomi
poole miljoni piiri. Viimase, kümnenda teede andmetel oli Eesti elanikest 1863. aastal
hingeloenduse ajaks (1858) oli see jõudnud 750 talurahvaseisusest 90,4% (aadlikke samal ajal
000ni. Tunduvalt täpsemad on rahvaloenduste 1,0%). Osa talupoegi elas siiski juba linnas,
andmed, kuid rahva üldarvu maal elavad talupojad moodustasid sellal Eesti
kindlaksmääramist raskendab asjaolu, et elanikkonnast 84,6%. Nii või teisiti määrasid