aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli rahva pööramine evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema suuteline pühakirja ja muud vaimulikku kirjandust lugema. Koolide olukord paranes pärast õpetajate seminari loomist. Enamik koolidest paiknes Lõuna Eestis. Talurahvakultuur Talurahvakultuuri traditsioonid säilisid ning muutusid aeglaselt. Jõukamad ajad mitmekesistasid seda, kuid põhiväärtused püsisid põlvest põlve. Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib. Jahust või tangudest putrusid, samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka
a)Kirik tõkestas med. arengut. b)Esimesed ülikoolid, araabia, trubatuurid. 28. Kas katoliku kirikul oli keskajal arendav või pidurdav roll? Arendav: kirikute juures koolid. Pidurdav: paljud asjad keelatud. Nt. Lahkamine meditsiinis. 29. Nimetage kolm õppeainet, mis kuulusid keskaja ülikoolis õpetatava seitsme ,,vaba kunsti" hulka! Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 30. Milles erines keskaja talurahvakultuur aadli-ja linnakultuurist? Talurahvakultuur: * suur osa kirjaoskamatud * talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga * konservatiivsus * lepiti traditsiooniliste kohustustega, muutustsse suhtuti umbusklikult * sügavalt usklikud (paganausk), ketserlus Aadli- ja linnakultuur: * suur osa kirjaoskajad * linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal * linnaelu kirev, palju pidustusi * käsitöölised, kaupmehed, liigkasuvõtjad, pankurid * usklikud, sooviti saada Taevasse
maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt. Võib väita, et reduktsiion vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad. Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne. Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest
sajandil 1802 Tartu Ülikooli taasavamine Tagurlus reformide puudumine, pidurdumine 1789 puhkes Prantsuse revolutsioon. Venemaa kartis hirmsasti revolutsiooni puhkemist ka Venemaal. Et noored ei läheks Euroopasse ülikoolis ega saaks sealt revolutsioonilisi mõtteid, hakkas Venemaa ülikoole rajama. Õpetatud Eesti Selts Fählmann oli üks asutajaid. KÕRGKULTUUR TALUPOJAKULTUUR Kõrghariduse omandamine, Tartu Ülikool Talurahvakultuur Ajakirjandus Pärimused, muistendid, traditsioonid Kahe kultuuri vahele jäävad: Johann Köler Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. Kreutzwald Eesti päritolu ega saksastunud täielikult, kuigi koduseks keeleks oli saksa keel ning naine samuti sakslanna. Kogus kokku muistendeid ja kogus neid raamatusse. Vallakoolid Talulastel tekkis kohustus koolis käia
Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita: Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati
Tolstoi seisukohad väga kiiresti. Peamiselt paistavad ta vaadetes siiski silma kaks seisukohta. Esiteks Venemaa elu muutumisel on väga oluline pärisorjuse kaotamine ja teiseks olukorra parandamise võtmeks on inimese kõlbeline ümberkujundamine. 1857. aastal tegi Tolstoi esimese välisreisi. Naastes üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku hommik", sellele järgnesid 1857 aastal teos ,,Luzern" ja 1862. aastal teos ,,Kasakad". 1860
sümbol rõngasrist). Rootsi ajal säilitasid Eesti linnad enamjaolt keskaegse väljanägemise. Rootsi võimud püüdsid linnade ehitustegevust korraldada sihipäraselt ( ehituspoliitika Narvas kõige edukam). Rootsi aja arhitektuuris võimutses barokk. Kõrgemad ehitised said omale uhked tornikiivrid. Rootsi võimud alustasid bastionide (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused) püstitamist. Kõige mahukamad ehitustööd oli kavandatud Tallinnas. Talupojakultuur. Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi).
tähtis oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhil juudid. Keskajal andis turvatunde kirik. Rahalist ülejääki ei tekkinud (polnud säästmise mentaliteeti). Aadlikele oli tähtis nende vara ja kuuluvus õukonda, nad püüdsid igati näidata, et neil raha on, näiteks ostes hulgaliselt vürste ja süües üliteravat toitu. Privaatsus oli kõrgema staatuse tunnus. 28) Milles erines keskajal talurahvakultuur aadli- ja linnakultuurist. 2 näidet Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste suhtarv oli väiksem. Abiellumiseks pidi olema piisav varandust, nii et abielluti põhiliselt keskeas, maal aga noores eas. See tekitas linnas tõsiseid kõlblusprobleeme, levis prostitutsioon. Mida rikkam linn, seda rohkem vaeseid. Maal ei olnud nii palju vaeseid, ikka igaühel oli oma maatükk, kust ta töötas. Linnas väärtustati raha ja raha eest sai osta kõike
Tolstoi seisukohad väga kiiresti. Peamiselt paistavad ta vaadetes siiski silma kaks seisukohta. Esiteks Venemaa elu muutumisel on väga oluline pärisorjuse kaotamine ja teiseks olukorra parandamise võtmeks on inimese kõlbeline ümberkujundamine. 1857. aastal tegi Tolstoi esimese välisreisi. Naastes üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku hommik", sellele järgnesid 1857 aastal teos ,,Luzern" ja 1862. aastal teos ,,Kasakad". 1860.
aastani. 1690 avati see uuesti. Et Tartu seisukord ei olnud pärast Vene-Rootsi sõda kiita, koolis ülikool 1699. Pärnu. Kujutav kunst ja arhitektuur: Christian Ackermann oli tuntuim puunikerdaja. Maaklamistutele püstitati rõngasriste. Eesti linnad säilitasid enamasti keskaegse väljanägemise. Kõige rohkem tehti ehitustöid Narvas. Valdavaks sai uus stiil- barokk. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- bastionide- püstitamisega. Talupojakultuur: Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme. Uutest söögitaimedest kasutati läätsi. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal. Alustati hoogsalt kõrtside rajamist. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete moevoolude sissetung. Naistel oli pikk triibuline seelik, pottmüts, meestel murumüts Põhja-Eestis, plisseeritd seelik jne. Talurahvakultuuri kõrvale kuulus lahutamatult torupill. Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused: 16. sajandi lõpu ja 17
· Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) · Avati 15.10.1632 · Õppimine oli avatud kõigile ka talurahvale · 4 teaduskonda - Filosoofia baas - Usuteaduskond - Õigusteaduskond - Arstiteaduskond · Nominaalne õpiaeg 9 aastat · Õppetöö ladina keeles · Vastuvõtutingimusi polnud · Õppetöövormid dispuudid ja loengud · Ülikooli tegevus katkes 1710 · Paus 1656-90 · 1690-1710 tegutses Pärnus Õpikust talurahvakultuur Vene aeg 1721-1918 Põhjasõda 1700-1721 Põhjustajad: · Venemaa(Tsaar Peeter I) - Sõja peasüüdlane, vajas väljapääsu Läänemerele - Paranesid suhted Poolaga - Sõlmis järgnevatega 1699 liidulepingu · Poola(Kuningas August II Tugev) - Pelgas nii Rootsi, kui ka Venemaa ofensiivset välispoliitikat - Tahtis säilitada suurriigi staatust - Liivimaa aadli soosiv poliitika · Taani(Kuningas Frederik IV)
mitmel tasandil. Poliitiline rahvuslus oli suunatud Rootsi ja uniooni vastu. Norras poliitiline ja kultuuriline natsionalism võisid areneda teineteisest lahus. Kronoloogia ja väljendused, foorumid 1820-30. aastatel debatt. mida tähedavad mõisted Isamaa ja vabadus? Rahva vaimulaad? Rahva õigused? 1840.aastatel hoogne rahvuskultuuriline liikumine kus taanipärase kõrgkultuuri 10 vastukaaluks kujunes norrapärane moderniseeruv talurahvakultuur. Üldine lugemisoskus: ajakirjandus (SB eeskujud), ilukirjandus, populaarteadsuslik ajalugu. Varem suuline traditsioon. Ulatuslik rahvapärimuste ja keele kogumine ja uurimine, avaldamine (ka vanade saagade). Ka ainelise vanavara kogumine tutvustamine muuseumide kaudu. Ajaloo narratiiv 1) Kuldne muinasaeg: iseseisev elu ja ,,valitses üksmeel" 2) Allakäigu ja rahvusliku lõhestumise aeg Taani all 3) Rahvuslik taasärkamine uus Norra riigis uniooni raames kaks koolkonda:
midagi muud kui varasemate põlvkondade jaoks. Religioon on moraaliõpetus, mis on mõistuspäraselt hea ja mis halb. Igapäevased nõuanded läksid ka jutlustesse. Teoloogiline ratsionalism hakkas levima 18.saj teisel poolel, sajandivahetuseks oli muutunud valdavaks, tooniandvaks suunaks luteri vaimulikkonna seas. Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul Sisuliselt kaks kultuuri – baltisaksa kultuur ja talurahva kultuur. Eesti kultuur oli sel ajal talurahvakultuur. Linnas elavad eestlased püüdsid olla baltisaksa kultuuriosa liikmed. Baltisaksa kultuur oli saksa alade kultuurist mõjutatud, mida baltisakslased oma emamaaks pidasid. Aja jooksul tekkisid teatud erijooned võrreldes saksa aladega. Balti provintsidele oli ainuomane, saksa aladel oli kõrgkultuuri osaks kõrgkoolid ja õukonnad – need kujundasid saksa kultuuri, baltisakslastel neid polnud, seega need kujundajad jäid ära. Balti provintsides oli harituimaks seisuseks vaimulikkond, neil
See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. Kui Tolstoi 1854. aastal viidi üle Krimmi armeesse, sai sõda tema jaoks hoopis uue tähenduse. Nüüd hakkas ta pidama tähtsaks linna ja kodumaa kaitsmist. Naastes välismaalt üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886
vanausuliste kultuur. Ristiusustamine Pärast Eesti vallutamist 13. sajandi ristisõjas läks Eesti Lääne-Euroopa kultuuri mõjusfääri, kuid jäi kauaks selle perifeeriasse Ida ja Lääne kultuuriruumide piirile. Kujunes seisuseühiskond, kus ülemkihiks ja valitsejateks olid valdavalt sakslased. Saksa kultuuri mõju eesti kultuurile on olnud ajaloos märkimisväärne. Uue nähtusena hakkas tekkima linnakultuur; linnade, kiriku, kloostrite ja mõisate kaudu hakkas eesti talurahvakultuur saama mõjutusi Kesk- ja Lääne- Euroopast ning sealsetest kunstivooludest. Gooti ja renessanss-stiili ornamendid jõudsid ka maarahva rõivastele ja tarbeesemetele. Kloostrid olid eesti esimesed hariduskeskused. Järk- järgult sai eestlastele omaseks ristiusk, mis segunedes kohaliku eelkristliku usundiga moodustas nn külakatoliikluse Reformatsioon ja valgustus 16. sajandil Saksamaal alguse saanud reformatsiooniga kinnitas Eestis kanda luteri kirik.
annaabi.ee 
