MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND
Agraarolud varauusajal
17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e.
Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e.
Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ).
Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks
olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu.
18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis
valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel.
Talupoegadele oli see kõik keelatud.
Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka
erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi.
Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu
kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
annaabi.ee 
