01/11/2017 6 Vaatamisväärsused Saaremaal on palju vaatamisväärsusi Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii mõnigi, olgu selleks siis Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares (1917. aastani Arensburg) on olulisim turismimagnet 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis. Samuti on Kuressaare tuntud oma kauni ja hästi säilinud vanalinna poolest.
Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum ............................................................................................ 7 Seoseid Eesti ja Rootsi vahel .................................................................................................. 8 Kasutatud kirjanuds ............................................................................................................... 9 Lisa ......................................................................................................................................
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a
1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R. Jakobsoni nimeline kool Viljandis ja Tormas C. R. Jakobsoni preemia
VILSANDI Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandile saamine Vilsandile saab sõita paadiga Papisaare sadamast ning madala veetaseme korral maastikuautoga Kuusnõmme poolsaarelt Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu
Rahvuspargi põhieesmärgid: Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Kultuuripärand Soomaa koha- ja paiganimed on oluline osa pärandist, mis on hääbumas koos traditsioonilise maastikukasutuse muutusega. Johann Köleri majamuuseum: Soomaa kagupiiril Vastemõisa vallas Ivaski külas Lubjassaares asub Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, professor Johann Köleri lapsepõlvekodu. Talumuuseum on nn. "Soomaa väravateks" sellest piirkonnast sisenetakse rahvusparki. Puutumatu LOODUS ja sajandite VAIKUS! Üleujutus Soomaal Siberi võhumõõk Navesti jõgi Soomaa Soomaa rahvuspargi kaart
Äksi Andrease kirik Ambla kirik Monumendid Muuseumid Teemapargid Kaubandus- ja vaba aja Üritused keskused Käsmu kapteniteküla Elistvere loomapark Jääaja Keskus Tartu maraton Vabaduse väljak ja meremuuseum Tallinnas Kadrioru park Elva Matkakeskus Hansapäevad Kurgja talumuuseum Kaali Külastuskeskus Tudengipäevad Taevaskojad A.H.Tammsaare Seto muuseum Lõunakeskus Õllesummer ausammas Vembu-Tembu Maa A.H. Tammsaare
köstriks, seal õpetas joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalike töid Lahkus Tormast ning suundus Jamburgi köster koolõpetaja kohale töötama Sealt lahkudes sai koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, õpetas nooremates klassides saksa keelt 1865 sooritas Peterburi ülikoolis ülemõpetaja eksamid, diplom saksa keele ja kirjanduse alal Asus koostama emakeelseid kooliraamatuid ja lugemikke Elu lõpuaastad veetis Kurgjal, millest praeguseks on tehtud talumuuseum Postimees ja Sakala 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" vajadusest vähendada usuõpetust ja pöörata rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatusele Kirjutistes ründas balti aadlit ja kirikut, võitis rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid Tema jaoks suleti ajalehe "Eesti Postimees" veerud, jätkas ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes 1878 1882 hakkas ilmuma "Sakala", toimetajaks C.R. Jakobson Reformimeelne ajaleht Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V
3. Tabivere kaunis rand, Vallamuuseum 4. Luua Ludenhofi mõisa järgi nimi, istikud, mõisas ja mõisapargis tegutseb Luua Metsanduskool 5. Kalevipoja teemapark, Kratiküla - Kääpa külas, Kalevipoja muuseumis ülevaade eeposest (1857), Varakambris käsitöö müük, Kratikülas seikluspark. Ka meeskonnatöö õppimine, looduskool. LÄÄNE-EESTI TURISMIREGIOON Pärnu maakond 1. Valgerand Villa Antropoff, golf, seikluspark 2. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal tutvustab tema töid ja tegemisi, restaureeritud kõrvalhooned, ehitatud uus rehi, Eesti maatõugu veiste kasvatus, valgepealised lambad ja tori hobused. Võimalik tellida rahvustoite. 3. Kilingi-Nõmme kaunis puitehitistega ääristatud peatänav. Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele. 4. Kihnu kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum. 5
Elulugu Carl Robert Jakobson sündis 26 Juuli, aastal 1841 Tartus. Tema nooruspõlv möödus Tormas, seal sai ka oma alghariduse. Pärast isa surma, aastal 1859, asus Jakobson tööle kolmeks aastaks Torma kooli kool-meistriks. Aastal 1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ...
mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ta kirjutas õpilastele erinevaid raamatuid ja taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud ,,Wanemuine Kandle healed" ja ,,Rõõmus laulja". Kõik Jakobsoni kirjutatud teosed on uues kirjaviisis ja aitasid omal ajal kaasa õiguse võidulepääsule. Jakobson on ka Eesti viiesaja kroonisel. Carl Robert Jakobsoni mäestuseks on rajatud Talumuuseum Kurgjal ja mälestussammas Tormas. Jane Roosimaa, 8a
Fifth level C.R Jakobsoni ning Lydia Koidula vahakujud muuseumis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level C.R Jakobsoni talumuuseum Third level Kurgjal. Fourth level Fifth level
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine
võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg. Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu.
eneses,või suuremal määral püstitatud tema enese poolt. Võitlus oli Jakobsoni põhihüüdsõna,mille eluline rakendus pidi kõrvaldama tõkked rahva arendamisteelt ja kasvatama selle rahva omajõudu põhilisema eeldusena tema täielikuks enesemääramiseks. 4 Kurgja Talumuusem Hiievi turismitalust 7 km. kaugusel asub Carl Robert Jakobsoni talumuuseum(Kurgja).Taluomanikuks sai C.R Jakobson 1874.aastal.Soovides olla eeskujuks ningi õpetajaks,kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool,mis pidi hiljemalt kujunema täieliseks põlluharimise näitekooliks. Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed.vanim hoone Kurgjal on ait,mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal
aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 m Tuli on merepinnast 102,6 m kõrgusel Soera Talumuuseum Hiiumaa puittuulikud Vaemla villavabrik Pühalepa kirik Kärdla linn Vormsi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa http://entsyklopeedia.ee/kategooria/hiiumaa http://www.tiitreisid.ee/est/opilasreisid_eestis/hiiumaa-2-paeva/ https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_tuletorn http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/ http://www.otsimrat.net/kraater/maapoue_labiloige.html http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at https://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi https://www
maamarssal 1839-1842), tema ema, abikaasa ja pojad ning ka mõisa viimane omanik Erich von Oettingen. Kalmistule on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone Paduvere talumuuseum Paduvere, 48401 Jõgeva Vaimastvere lähedal looduslikult kaunis vald, Tel. (077) 63 046, kohas asub Paduvere talumuuseum , 050 86 580, Avatud 15.05- mis avas külastajatele uksed 1971.a. 15.09 11-18, muul ajal Eramuuseumina tegutsevas ettetellimisel. Pilet: talumuuseumis saab tutvuda eestlaste
C. R. Jakobson suri 1882. aastal Kurgijal. Carl Robert Jakobson oli omal ajal üks tähtsamaid ärkamisaja tegelasi, olles sellega saksameelsetel mõisnikel pinnuks silmas. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Tema on ka Eesti 500kroonil. Kasutatud kirjandus www.virumaa.ee/discuss/msgReader$847 http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson Pilt: www.google.ee Kaisa Komp 8.b klass
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimise...
sajandi neljandal veerandil kuni 20. sajandi kolmekümnendate lõpuni Peateos "Tõde ja õigus" Esimene jagu võitlus maaga Teine jagu võitlus jumalaga Kolmas jagu võitlus ühiskonnaga Neljas jagu võitlus iseendaga Viies jagu alistumine ehk resignatsioon Mis on epopöa? Epopöa antiikkirjanduses on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" IV. Tammsaare talumuuseum (siin toimuvad ka romaani talu, Vargamäe, sündmused) Fotosid Tammsaare talumuuseumist "Tõde ja õigus" on tõlgitud mitmetesse keelstesse: vene, läti, saksa, prantsuse ja tsehhi Tammsaare muuseum on Tallinnas Kadriorus, sünnipaigas ja Kaukaasias, ausammas Albus (1936) ja Tallinnas südalinnas (1978) ning Kadriorus Kirjanik on koha leidnud margil... ... rahatähel ...vahakujuna muuseumis (sünnikohas) Krõõda nutukirst Viisk, puuking ja pastel Käekirjanäide
Kahekroonisel. Millisel Estonia teatrit? Viiekümnesel 5 Milliseid rahvusliku liikumise tegelasi on kujutatud Eesti rahatähtedel? A. H. Tammsaare kahekümne viiesel Carl Robert Jakobson viiesajasel Jakob Hurt kümnesel Kus asub L. Koidula majamuuseum? Pärnus Kus asub muuseum, mis talletab Hurda kogutud rahvaluulet? Tartus. Eesti Rahva Muuseum. Talumuuseum, mis asub Jakobsoni rajatud talus. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal. Maakond, kus ilmub ajaleht ,,Sakala" Viljandi Selts, mis võttis kasutusele Eesti lipuvärvid. Eesti Üliõpilasselts Krahv Bergi aretatud rukkisort. ,,Sangaste" Venemaa suurim tööstusettevõte. Kreenholmi Manufaktuur. Üle 5000 töölise 6
ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Carl Robert Jakobson oli Eesti Lendav suitsupääsuke Eesti poliitik, publitsist, kirjanik maastiku taustal. ja põllumajanduse arendaja.
koolidele" (1878), aga ka noodikogusid ja veel mitmeid õpikuid. Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu nimega "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis enamasti sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule. Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. 1882 aastal haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Seal on ka twma tegevuste jäädvustamiseks ka muuseum. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. 500 kroonil
kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk.
Jakobson maeti esmaspäeval, 15. märtsil 1882. aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tänapäev Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956. aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Carl Robert Jakobsoni portreed võib ka näha 500-kroonisel rahatähel. Pilte Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/urtz/jakob.htm http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs %252Freferaadid%252Fjakobson.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson http://et.wikisource
Saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval on umbes sada kaitsealust objekti, nii parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid. Palju vaatamisväärsusi. Saaremaal on väga palju vaatamisväärsusi ning nende esiletõstmist väärib nii mõnigi, näiteks Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Saaremaal hakkavad silma keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares on 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis ning seal käivad väga paljud turistid. Samuti on Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud. 4
Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Alljärgnevalt Kuningriigi päeva toimumisajad ja kohad: 1. 20. august 1994 Meremäe vald Obinitsa 2. 20. august 1995 Meremäe vald Obinitsa 3. 08.august 1996 Mikitamäe vald Mikitamäe vallamaja ees 4. 02.august 1997 Misso vald Luhamaa 5. 08.august 1998 Meremäe vald Meremäe 6. 07.august 1999 Mikitamäe vald 7. 05.august 2000 Värska vald Värska Seto Talumuuseum 8. 04.august 2001 Misso vald Luhamaa 9. 03.august 2002 Mikitamäe vald Mikitamäe 10. 02.august 2003 Meremäe vald Obinitsa 11. 07.august 2004 Värska vald Värska (lauluväljak ja Seto Talumuuseum) 12. 06.august 2005 Misso vald Luhamaa 13. 05.august 2006 Mikitamäe vald Mikitamäe (kooli staadion) 14. 04.august 2007 Meremäe vald Meremäe mägi 15. 02 .august 2008 Värska vald Värska(lauluväljak) 16. 01.august 2009 Misso vald Luhamaa
Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Üldiselt tuntakse Carl Robert Jakobsoni koolimehe, kirjaniku ja poliitikuna. Hoopis vähem teatakse tema panust põllumajanduses. Oma niigi lühikesest elueast pühendas ta viimased kümme aastat põllumajandusele.C.R. Jakobsoni tegevuses oli olulisel kohal põllumajanduse arendamine ja talupoegade kutseoskuste parandamine.Põllumajanduse taseme tõstmist taludes
Loomavagunis Siberisse küüditamisel mõtles Th. Pool südantvalutavalt oma eliitveisekarjale. Th. Pooli sõnul sai teatavaks riiklikuks teraviljakeskuses töötavale Kaarel Liidakule. Kitsas ringkonnas otsustati Piistaoja karja evakueerimist igati takistada. TH. POOLI MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE: 4. augustil 1989. aastal toimus teadusnõukogu spetsialiseeritud suvepäev teemal ,,Piistaoja Eesti veisekasvatus". Peahoone ruumides avati Th. Pooli mälestuseks Piistaoja Talumuuseum. 19.detsembril 1990. aastal korraldati teadusnõukogu Piistaoja teaduskonverents teemal ,,Õpetatud agronoom Th. Pool 100". TEENED: · maaseaduse põhiautor · fosforiidikaevandamise algatajaid, osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja · Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees · ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja · sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor
Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muuskatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleva klaveri on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver. Kurgja talumuuseum Kurgja Talumuuseuis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga. Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi. Saad ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega- traditsioonilisteks üritusteks on saanud Talutööde päev, Sügis talus, Jõulud talus jne.
pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. KASUTATUD KIRJANDUS: 1) IX klassi kirjandusõpik 2) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jakobson_carl_robert1 3) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.htm LISAD Pilt 1. Pilt 2.
üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev
võidule pääseda. Click to edit Master text styles Second level Third level Viimased eluaastad. Fourth level Fifth level v Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. v Jakobson suri 19. III 1882. aastal Kurgjal. Kokkuvõtteks. Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.
...............................................................................................23 3.2.1 Päismik..............................................................................................................25 3.3 Suur lõhe ja muud tülid...........................................................................................25 3.4 Kurgja-Linnutaja.....................................................................................................27 3.5 Kurgja Talumuuseum............................................................................................. 28 3.6 Surm........................................................................................................................29 Kokkuvõte.........................................................................................................................30 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 31
eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 8 Kokkuvõte Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal ja suri 19. märts 1882 oma kodu talus Kurgjal. Carl Robert Jakobson on maetud perekonnakalmistule, mis asub Kurgjal. Aastal 1948 avati tema talus Kurgjal talumuuseum. Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool, 1957 aastal püstitati Torma kooli juurde tema mälestussammas, mille autor on Roman Haavamägi. 1993. aastal avati monument ka Viljandis, Viljandis on C. R. Jakobsoni nimeline gümnaasium. 1982 tegi mati Põldre dokumentaalfilmi ,,Carl Robert Jakobson".
peaaegu kõigi tarbekunstialadega. Muuseumi teise korruse näitustesaalides asuv püsiekspositsioon annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. 3)Nimeta veel Eesti kunstimuuseume 1) Ants Laikmaa majamuuseum – Asub Läänemaal, Kadarpiku külas. Maalikunst. 2) Hal´ as kunn aga ka Kalju maja – Võrumaal, Obinitsa külas asuv 2004 aastal avatud kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste põlisrahvaste kunsti hooajanäitusi. 3) Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum) on aastal 2001 avatud muuseum, mis asub Vihula vallas Karepa külas Kalame talus[1]. Muuseum on Virumaa Muuseumite üks filiaale.Kalame talus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, kelle loomingut muuseum tutvustab[ 4) Kondase keskus - 2003. aastal loodud peamiselt naivistliku, kaasaegse rahvakunsti ja autsaiderkunstiga tegelev kunstikeskus Viljandis. Püsiekspositsioonis eksponeeritakse
Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana. Varusta end taskulambiga ja mine vaata seda salapärast kohta lähemalt! Huvitav teada! Muistendi
pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. KOKKUVÕTE Seda referaati tehes, sain palju huvitavat infot Eesti ajaloo kohta. Väga huvitav oli teada saada, mis kunagi Eestis toimus. Referaadi tegemisel pidin kasutama palju erinevaid infoallikaid. Ning referaadi tegemine on üsna pikk ja aeganõudev töö. 10
Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnu on võrdselt 65 km ja Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km. Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat, lasteaed, muusika ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu. Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne. Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber
Tallinna Tehnikakõrgkool ja Kärdla ümbrus (saare kirdeosas), kus turismiteenuste ja toodete pakkumine on oluliselt tihedam kui mujal Hiiumaal. Hiiumaa turismituru peamised tooteliigid on: · Loodusturism · Aktiivne puhkus · Ajaloo- ja kultuuriväärtused Hiiumaal on seitse muuseumi: Hiiumaa Muuseum s.h Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum, Pikk maja, Rudolf Tobiase maja, Kroogi talu, Soera talumuuseum ja Sõru muuseum. Külastatavuse pingereas juhivad teiste ees Hiiumaa Muuseumide haldusalas tegutsevad Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised
veskil ja sepapajas, mida kasvatati põllul ja aias, kuidas tehti leiba ja rõivaid, kuidas hoolitseti loomade eest ja palju muud. Põgusamalt on kirjeldatud seda, milline oli vana kool, mida loeti ja lauldi, kuidas peeti pühi ja täideti kombeid. Raamatust leiab ka vanu laule, kõnekäände, mõistatusi ja vanasõnu. Kirjaniku ettevõtmine on suur ja tulemuseks lausa uurimistöö. *,,Vesiratta Talumuuseum'' Kirjutatud on ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. 17 Raamat jutustab peamistest talutöödest, rahvakommetest ja uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud muuseumiraamatu kirjutamisel on autorit innustanud mälestused
19 Mälestuskivi juurde viiv kaseallee. 20 Lapsepõlvekodu, Kööbralt kolme kilomeetri kaugusel asuvat Lubjassaare renditalu Soomaa Rahvuspargi piirimail ehitavad üles kunstniku noorema venna Andrese järeltulijad. Kölerite suguvõsa on elanud Lubjassaarel peaaegu 170 aastat. Lubjassaare on koht, kus üritatakse kõigiti Köleri mälestust säilitada.Selle tarvis on sinna loodud talumuuseum. Lubjassaare pere lastest ja sugulastest on moodustatud mittetulundusühing Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne eelmise sajandi vahetust ja on Põhja-Viljandimaa taluehitiste näidis 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine
19 Mälestuskivi juurde viiv kaseallee. 20 Lapsepõlvekodu, Kööbralt kolme kilomeetri kaugusel asuvat Lubjassaare renditalu Soomaa Rahvuspargi piirimail ehitavad üles kunstniku noorema venna Andrese järeltulijad. Kölerite suguvõsa on elanud Lubjassaarel peaaegu 170 aastat. Lubjassaare on koht, kus üritatakse kõigiti Köleri mälestust säilitada.Selle tarvis on sinna loodud talumuuseum. Lubjassaare pere lastest ja sugulastest on moodustatud mittetulundusühing – Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne eelmise sajandi vahetust ja on Põhja-Viljandimaa taluehitiste näidis 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (loomahaiguste diagnoosimine, vee, sööda ja alkoholi ohutuse tagamine, riiklik referentslaboratoorium) Jõudluskontrolli Keskus (Jõudluskontroll, piima kvaliteet) Eesti Taimekasvatuse Instituut (agrometeoroloogia seire, prognoosid, sortide säilimine ja aretus, seemnekeskus) Maamajanduse Infokeskus Mõningad muuseumid (põllumajandus-, piimandus-, C R Jakobsoni talumuuseum) Rahvusvahelised organisatsioonid · FAO UNwww.fao.org (Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon) tegeleb globaalsete toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Organisatsiooni peakorter asub Roomas. FAO põhiülesanneteks on tõsta toiduga varustatuse taset, parandada põllumajandustoodangu taset, parendada maaelu kvaliteeti ja panustada maailma majanduse kasvu. FAO
alev haigla ja postkontoriga 17 kilomeetri kaugusel. · Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada mõningaid - X rahvuspark (laid, poolsaar, neem - vahetus läheduses, X pank - 7 km, rand 12 km, ohvriallikad 17 km) · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Ruudi talu ennast, samuti on lähedal kirik ja surnuaed, tuulik ja endised militaarobjektid, linnamägi, talumuuseum. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses, mis asub 5 km talust. Vajalikud sertifikaadid 34 Äriplaan Atesteerimine algab käesoleva aasta 20.oktoobril ja kestab vastavalt vajadusele. Ruudi
rahvuspark (laid, poolsaar, neem - vahetus läheduses, X pank - 7 km, rand 12 km, ohvriallikad 17 km) 33 Äriplaan Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Ruudi talu ennast, samuti on lähedal kirik ja surnuaed, tuulik ja endised militaarobjektid, linnamägi, talumuuseum. Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses, mis asub 5 km talust. Vajalikud sertifikaadid Atesteerimine algab käesoleva aasta 20.oktoobril ja kestab vastavalt vajadusele. Ruudi talu puhul on peahoone renoveerimine olulise tähtsusega kuna kergendab hindamist ja turismitalu staatuse määramist. 5. TURUSTAMINE 5.1 Turu iseloomustus
annaabi.ee 
