Indikatsiooniökoloogia
tugevusest oleneb, kas mõju on organismi elutegevusele soodne või mitte. Keskkonnateguri
soodsaimat intensiivsust nimetatkse optimaalseks intensiivsuseks ehk optimumiks. Mida rohkem
erineb teguri toime tugevus optimumist (on sellest väiksem või suurem), seda enam pidurdub
organismi elutegevus. Piire, millest väljaspool organism ei saa eksisteerida, nimetatakse ülemiseks
ja alumiseks pessimumiks ehk talumispiiriks, nende piiride vahemikku nimetatakse
ökoamplituudiks. Suure ökoamplituudiga (eurütoopsed) liigid taluvad suuri keskkonnategurite
muutusi, väikese amplituudiga (stenotoopsed) liigid ainult väikesi hälbeid optimumist. Mingi
teguri talumise piirid olenevad ka organismi vanusest, füsioloogilisest seisundist ja teiste
keskkonnategurite intensiivsusest (nn keskkonnateguri asendatavusest). Keskkonnategurite ja
annaabi.ee 
