Eesti majandus 19.sajandil
Mõisamajanduses muutusid mõisinike kulutused
suuremaks, kuna ehitati suuri ja uhkeid häärbere, parke ja kanti kallimaid riided
jne..Mõisamajanduses otseselt mingeid muutusid ei olnud.Raha hangiti võttes võlgu, suurendati
mõisapõlde talupõldude arvelt ja tõsteti talupoegade koormisi.Majanduses hakati otsima uusi
võimalusi maa parandamiseks, milleks olid siis mitmeväljasüsteem ja uued põllukultuurid.
Mõisamajapidamistest jõdsid uuendused ka talumajapidamistesse näiteks jõudis kartul ka
talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam.
Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning
tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral
tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja.
Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli
päriseks ostetud