Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
omanikele. Uuenduses sai määravaks ka see, kas maaomanikku võis
liigitada “rahvavaenlaseks", teisi sõnu, kas ta oli olnud Saksa sõjaväes
või Eesti Omakaitses. Sellistele “kurjategijatele” jäeti ainult 5-6
hektarit. Reform oli niisiis mõeldud ka karistuseks.
Reformiga oleks tulnud ühele poole saada juba aasta lõpuks, aga
eesmärgini jõuti alles 1947. aasta suvel. Kui reform oli läbi viidud, oli
Nõukogude Eestis 136 000 talumajandit. Neist kolmandik olid
uusmaasaajad või need, kes said maad juurde, kolmandik - 43 531 olid
reformiga oma maid kaotanud talud ja kolmandik talud, mida uuendus
ei puudutanud. Uustalude keskmine pindala oli alla 15 hektari - sellest
umbes viis hektarit põldu - ja neist ci saanud just eluloomi, rääkimata
alla 10-hektaril istest kääbuscaludest, mida oli ligemale kolmandik. Ka
Kolhoose Kolhoosis
Staliniga 1949