"talumajandit" - 1 õppematerjal

Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

omanikele. Uuenduses sai määravaks ka see, kas maaomanikku võis liigitada “rahvavaenlaseks", teisi sõnu, kas ta oli olnud Saksa sõjaväes või Eesti Omakaitses. Sellistele “kurjategijatele” jäeti ainult 5-6 hektarit. Reform oli niisiis mõeldud ka karistuseks. Reformiga oleks tulnud ühele poole saada juba aasta lõpuks, aga eesmärgini jõuti alles 1947. aasta suvel. Kui reform oli läbi viidud, oli Nõukogude Eestis 136 000 talumajandit. Neist kolmandik olid uusmaasaajad või need, kes said maad juurde, kolmandik - 43 531 olid reformiga oma maid kaotanud talud ja kolmandik talud, mida uuendus ei puudutanud. Uustalude keskmine pindala oli alla 15 hektari - sellest umbes viis hektarit põldu - ja neist ci saanud just eluloomi, rääkimata alla 10-hektaril istest kääbuscaludest, mida oli ligemale kolmandik. Ka Kolhoose Kolhoosis Staliniga 1949