Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool.
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on
mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5
5. TASUB TEADA • Kõige esimene aknamaterjal oli seapõie nahk. • Esimeste aknaklaasideni jõudes siluti suitsuava ümbritsev sisesein kirvega siledaks, nii et sinna sai klaasitüki kinnitada. Tihti koosnes see klaas mitmest väiksemast tükist, klaas oli ju kallis ja suitsutarre kõlbas ka sakste häärberi katkine klaasitükk. • Ants Viirese andmeil (vt “Eesti rahvakultuuri leksikon”) hakati klaasi taluelamute akende ette panema Saaremaal XVIII sajandi teisel poolel ja mandril XIX sajandi algupoolel. • Vanad klaasaknad olid väikesed, kahe-kolme palgikorra kõrgused, nelja soonraamis ruuduga. XIX sajandi teisel poolel hakati kambritele panema ka kõrgemaid kuue ruudu, kittraamide, piitade ja pealispuuga aknaid. • Esimeste aknaklaaside eeskuju võeti kirikuvitraažidelt, klaas pandi kahe raami vahele.
lühiajalised. Mõisarahvas Moonakad said palka osaliselt rahas, osaliselt moonas. Hakati ehitama moonakate maju mõisatasse, kus moonaka perekonnal oli tagasihoidlik elamispind, tavaliselt üks väike tuba. Moonakatel oli võimalus pidada loomi ja neil oli väike aiake. Murrang elu-olus Eluhoonete muutus. Rehielamu ilme muutumine, neid hakati laiendama, suitsuvabad eluruumid. Klaasaknad. Korstna ehitamine. Eraldi köökide ehitamine. Sajandi teisel poolel algas eraldi taluelamute ehitamine, mis olid selgelt rehealuselt eraldatud. Suur uuendus oli petrooliumilampide kasutuselevõtt. Sajandi teisel poolel hakati kasutama eraldi meistrite poolt tehtud mööblit. Hakati kasutama rauda. Hakati tarvitama puhast rukkileiba. Mõisa ja linnakultuuri eeskuju. Rahvariiete kasutamine hakkas kahanema, ühevärviliste poeriiete kandmine muutus üldisemaks. Vallakogukond Valdade ühendamine, 1880 valdade liitmine, väiksemad liideti omavahel suuremateks, toimus haldusreform
tegema- tehti tulekoldele korsten juurde, teiseks hakati rehielamu siseselt ehitama uusi kambreid (need siis reeglina juba klaasakendega), ehitati ka köök ning hakati ka laudpõrandaid rajama. Eriti 19 sajandi teisel poolel hakati ehitama omaette elumajasid, mis seisid eraldi rehes. Viimastel kümnenditel mutuus eriti populaarseks see. Oluline muudatus ka 1860-70 oli petrooliumilampide kasutuselevõtt- see oli revolutsiooniline. Toimus ka üldine üleminek taluelamute sisustuses, lähenes rohkem linnamajade omale, igast mööblit ja värkki hakati panema, samuti raamaturiiuleid jne. Tööristades märksõnaks järjest suurem raua kasutamine (vakrite juures jne)- see kõik töstis tööviljakust ja saagi suurust jne. Toitlusoludes tähtis aganaleib, sajandi viimasel veerandil toimus üleminek puhtalrukkileivale. See üks suurtest muduatustest talupoja igapäevaelus.
sajandi teisel poolel tõi kaasa muutusi ka puutöötehnikas. Sel ajal kaob puust tarbeesemete õõnestamine koos vastavate tööriistadega ja kodune veovahendite valmistamine. Kodukäsitöös hakati ulatuslikumalt kasutama höövleid, mitmesuguseid saage (raam-, vuks-, suur- ja lauasaed), vabrikupuure, naelu jne. Tisleritehnika levikuga hakati kasutama spetsiaalhöövleid, saage jm. Tisleritelt hakati üha enam tellima elamusisustust, puusärke, vokke, linamasinaid ning taluelamute uksi ja aknaid. 19. sajand oli õitsenguaeg juba 17. sajandil tekkinud kodutöönduskeskustele Avinurmes, Hiiumaal ja Haanjas. Sepatöö Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid. Metallist (pronksist) tööriistade valmistamine on seotud üleminekuga maaviljelusele ja karjakasvatusele. Eesti vanemad sepiseleiud (käevõrud, kirved jm.) pärinevad varasest rauaajast (6. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.) Raud oli metall, mida leidus Eestiski
annaabi.ee 
