Eesti majandus Nõukogude võimu aastail
majanduspoliitika tööstuse arendamisele, kuid väga oluline oli ka
põllumajanduse sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. Nii tööstuses
kui ka põllumajanduses kaotati täielikult erasektor.Jõuliselt kehtis ka
plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline
võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest.
Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine oli talude ühendamine
ühismajanditeks ehk kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuna paljud
taludpidajad sellega esialgu nõus ei olnud, siis teostati kolhoseerimist
vägivaldselt. Kolhoseerimine lõhkus külaühiskonna ja tappis talupoja-
peremehe, tegi temast taas maa- või lihtsalt töölise.
Suures tööstuse arendamises ehk industrialiseerimises muutusid väga
oluliseks suurettevõtted, kuhu oli enamasti vaja lihttöölisi. Kuna need
suurettevõtted asusid enamasti linnades, siis kogunes linnadesse elama palju
inimesi, ning see soodustas suuresti linnastumist. Keskkonna reostus kasvas