Villu on nõrk inimene
hommikul küünist.
Leian, et Villu uhkus muutis ta ühteaegu nõrgaks ja kangeks. Anna ees tundus ta
mulle jõuetuna. Ta ei saanud parandada oma haiget silma, oma vigast kätt, isegi kui ta
oleks tahtnud minna Kõrbojale peremeheks, ei lubanud seda ta uhkus, sest ta teadis, et
ta suudaks küll teha tööd , kuid ei suudaks olla Annale vääriline mees. Ta oli sant, aga
täis jõudu ja teotahet, külarahvas vaatas Villu peale viltu, sest ta oli siiski inimese
tapnud. Oma tallugi oli ta ehitanud suure keldri, mis sobinuks pigem Kõrbojale kui
Katkule, tal olid eesmärgid. Ta tahtis rajada oma töökoja, kaubelda loomadega. Kui
Anna oleks palunud teda peremeheks tulla enne Villu õnnetut kivilõhkamist Kivimäel
, oleks Villu ehk läinudki, kuid nüüd ei saanud ta oma uhkuse vastu ja võttis endalt
elu. Nii kange oli ta, et ei andnud oma uhkusele alla ja nii nõrk oli ta, et ei suutnud
oma uhkust alla neelata.
Teisalt oli Villul Eevi ja tema poeg Villu