Eesti keel tänapäeval
1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre.
2) lõuna-eesti murderühm: mulgi-, tartu-, setu- ja võrumurre.
3) kirderanniku murre: rannamurre
· Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel.
· Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks
läänemeresoome hõimukeeleks.
· Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele.
· Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras.
· Tänapäeval on lõuna-eesti keele kõige elujõulisem võru keel ehk võro kiil. Tal on oma
tähestik, oma kirjandus, seda õpetatakse keeleala koolides (ka Tüs)
· Võru keele kaitseks on loodud Võru Instituut.
· Tartu keel on põline regionaalkeel, mida tänapäeval kasutab umbes 1000 kõnelejat Lõuna-
Tartumaal (Sangaste, Otepää, Võnnu, Kambia, Rannu, Rõngu, Puhja, Nõo)
annaabi.ee 
