d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus e) Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud. Varude käibekordaja=müüdud toodangu kulu/varud f) Varude käibevälde- s.o varude käibekiirus päevades. Varude käibevälde=365/varude käibekordaja g) Ettevõtte talitlustsükkel- s.o päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitlustsükkel=varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde Arvutus: 2009.a. a) Varade käibekordaja: 8 163 999 / 12 692 595 = 0,64 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,64 = 570 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 8 163 999 / 3 550 969 = 2,30 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,30 = 159
varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja = müüdud kaupade kulu/ keskmine kreditoorne võlgnevus
Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist lühiajaliste võlgade maksetähtaega päevades. Antud näites on see 70 päeva, ehk väga aeglane. Ise maksab oma võlgnevusi aeglasemalt ära, kui tulevad nõuded sisse. Kuni 30 päeva on normaalne aeg. Suurtel ettevõtetel võib olla tsükli aeg pikem rahade liigutamise mõttes. Väikeettevõtted sureksid 3 kuuuga ära, kui nad ei saa nõudeid kätte. Mis tegurid mõjutavad talitlustsükli pikkust? Ettevõtte talitlustsükkel (operatsioonitsükkel) – päevade arv, mille jooksul toimub varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus=
kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde . Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Tegevustulemuse analüüs Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades).
DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEKORDAJA näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades).
ning näiteks ettevõtte tegevuse laienemisel enamasti kasvab, mistõttu ei saa mudelit kasutada pikaajaliselt; 2. alumise kontroll-limiidi väärtust, mille kohta ei saa alati midagi kindlat väita, sest kõik sõltub sellest, kui riskialdis on ettevõtte juht ning samal ajal määrab m väärtus ära h (ülemise kontroll-limiidi) väärtuse. Raha konversioonitsükkel: ajaperiood ettevõte enda poolt teostatavate maksete ning temale kauba müügist laekuvate maksete vahel. Ettevõtte talitlustsükkel: Talitlustsükkel = Varude konversioonitsükkel + Saadaolevate arvete konversiooniperiood Finantsanalüüs ettevõttes: horisontaal- ja vertikaalanalüüs, trendi- ja suhtarvuanalüüs, Du Pont'i analüüsimudel, pankrotiohu hindamine. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3
APT kus DAPO kreditoorse võlgnevuse käibevälde. Enamasti on maksetähtaja pikkus 2090 päeva. Kreditoorse võlgnevuse käibevälte juhtimine on mõneti vastuoluline: pikk kreditoorse võlgnevuse käibevälde on oma ettevõttele küll hea, kuid võib lõpuks head tarnijaid eemale peletada. Tuleb leida kompromiss. Üsna hea kompromiss oleks, kui debitoorse võlgnevuse käibevälde võrduks kreditoorse võlgnevuse käibevältega. Kui ettevõtte talitlustsükkel ja kreditoorse võlgnevuse käibevälde on leitud, on võimalik leida ka ettevõtte finantseerimistsükkel ehk raha konversioonitsükkel (cash conversion cycle). See on päevade arv, mille jooksul ettevõte peab otsima täiendavaid rahalisi vahendeid, et finantseerida ettevõte äritegevuse tsüklit materjali ja kauba saabumisest raha laekumiseni klientidelt. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks
töötavate alalispinge toiteallikate korral kolmel põhjusel: madala pingega alalispingeväljundi eraldamiseks võrgutoitest vältimaks elektrilöögi ohtu, erinevate seadepotentsiaalide saamiseks ja pingete sobitamiseks, et ära hoida suuri pinge-ja voolumuutusi pooljuhtseadistes. Iga lülitustsükli vältel demagnetiseerib trafo südamikku dioodidega VD1 ja VD2 jadamisi ühendatud kolmas mähis. Eraldustrafoga pulsilaiusmuunduri talitlustsükkel koosneb kahest etapist: talitlusetapist ja jõudeetapist (tühijooksust). Esimesel etapil on lüliti suletud ning primaarvool läbib lülitit, VD1 + VT1 VD1 VT2 VD2 Ud k Ud k Ud s M
annaabi.ee 
