Reguleerelemendina kasutatakse põhiliselt väljatransistori, sest tema kanali takistus sõltub oluliselt paisupingest (Ugs). Joonisel 6.8 on antud üks sensorlülitiga elektronregulaatori võimalikke skeeme leheküljel 310 (ei ole soovitatav kasutada). Stereotasakaalu regulaator See on vajalik väljundvõimsuse ümebrjaotamiseks stereokõlarite vahel, et viia helipildi näiv asukoht kõlarite vahelise ruumiosa keskpunkti. Filterlülitused Hea helikvaliteedi saavutamiseks peab võimendi talitlussagedusala olema laiuselt vähemalt võrdne võimendatava signaali spektri laiusega. On teada ,et ultra lühilainel edastatavate raadiosaadeta ja helisalvestuste sagedused ulatuvad 30Hz-50kHz ini mis tagab kõrge helikvaliteedi ka muusika saadete puhul. See vastu pikk, kesk ja lühilaine saatjate vastuvõtul piirdub sagedusala 5-8kHz iga kõrgemate sageduste poolt. Kõne on arusaadavam kui sagedustunnusjoon hakkab langema sagedusest 200 Hz ja madalamatel sagedustel.
sageduskarakteristiku KU = f (f) kuju, kus KU on võimendi pingevõimendustegur KU = Uvälj / Usis. Võimendatava signaali sageduse järgi eristatakse alalispingevõimendeid, mis on suutelised võimendama kuitahes aeglasi sisendpinge või voolu muutusi (sagedusala ulatub alumisest piirsagedusest fa = 0 kuni mingi ülemise piirsageduseni fü), ja vahelduvpingevõimendeid, millel fa > 0. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimenditeks (talitlussagedusala u. 10 Hz kuni 100 kHz) ja kõrgsagedusvõimenditeks (fü > 100 kHz). Võimendid võivad olla kas lairibavõimendid, millel suhe fü / fa võib ulatuda tuhandeni ja fü mitmekümne megahertsini, või kitsasriba- e. selektiivvõimendid, millel fü / fa < 1,1 ja fü võib ulatuda gigahertsidesse. Et kitsasribavõimendil on koormuseks harilikult resonantsvõnkering, siis nimetatakse neid ka resonantsvõimenditeks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
annaabi.ee 
