Missugust jõudu omasid rahvaliikumised 1988-1991.aastal.
avalikuse ees ka üleskutse taastada omariiklus.
16.novembril 1988.aastal võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu
suveräänsusdeklaratsiooni,millega sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkus üleliiduliste
seaduste ja määruste suhtes.Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste
suhete aluseks pidi saama liiduleping.
Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23 augustil 1989.aastal
enneolematu protestiaktsiooni-moodustati katkematu inimkett Talinast-vilniuseni.660
kilomeetri pikkuses nn balti ketis seisis umbes kaks miljonit inimest.1989 aasta lõpul
tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aastal salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need
õigustühiseks.1989.aasta jaanuaris võeti vastu keeleseaduse,millega anti eesti keelele
riigikeele staatus.24.veebruar sai iseseisvuspäevaks.Pika Hermanni tornis heisati
sinimustvalge rahvalipp.Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede