ühiskonnad spikker
Karl Max-nägi ühiskonda
jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max
Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine
elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi
juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3
kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese teatud omadused.2.täitmine- teatud rollide teostamine.3 (raha, teadmiste, kapitali)
valdamine. Sotsiaalsete lõhede tüübid: 1.varanduslikud lõhed 2. piirkondlikud lõhed 3.etnilised lõhed 4.usulised lõhed. Ühiskonna
kujutab endast elu valdkonda, mis on vabatahtlik, isekorraldatav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskond hõlmab