Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. Asünkroonsel järjestikskeemil toimub üleminek ühest olekust teise mõne sisendi väärtuse muutudes. Oluliselt rohkem kasutatakse sünkroonseid skeeme, sest väärtuste muutmist on lihtsam juhtida ja jälgida. Järjestikskeemi sisemist struktuuri võib vaadelda kahe osana. Funktsioonid, mis määravad väljundute väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust ning funktsiionid,
väärtused vastava loogikaskeemi abil. Eelnevatel hetkel olevate sisendite väärtused pole olulised. Järjestikskeemid loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel järjestikskeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab ülemineku ühest olekust teise. Asünkroonsel järjestikskeemil toimub oleku üleminek mõne teise sisendi väärtuse muutmisel. Sünkroonne on enam levinud, sest lihtsam juhtida ja jälgida. Käsu täitminem protsessoris. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis.
komparaator, ALU. Teades hetke sisendite väärtust, saame arvutada väljundid samal hetkel. Kombinatsioonskeemide LF-des pole vaja näidata, mis hetkel neid väljundite väärtuste arvutamiseks kasutatakse. Järjestikskeemid – loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mäluelement. Näideteks trigerid, loendurid, registrid. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite arvutamiseks vaja teada ka väljundite väärtusi eelmistel hetkedel. Sünkroonsel JS-l on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise sisendi väärtuse muutumisel. Asünkroonsel JS-l toimub üleminek mõne sisendi väärtuse muutmisel. Sünkroonsed on levinumad – lihtsam juhtida ja jälgida. 2. Käsu täitmine protsessoris. Eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. protsessorisse loetakse käske ja mällu kirjutatakse resultaate. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada sõnade kaupa. Aadress on kahendkood, mis näitab, millise sõna poole pöördutakse.
annaabi.ee 
