Celeron'i seeria, aga kui sa kavatsed tegeleda ka mängimisega tuleks valida midagi võimsamat. Üldiselt tuleks lugeda arvustusi ja siis selle põhjal valida endale jõukohane protsessor. (PS! Tähele tuleb panna ka seda, et mis socket'isse protsessor läheb!) 1.3. Graafikaart Graafikakaarti ei tuleks kindlasti valida mälumahu järgi. Nt. mõni 256mb kaart võib vabalt olla parem 512mb mäluga kaardist. Tuleks vaadata taktsagedusi jne. Samuti võib neid ka vaadata selle järgi, mis on graafikakaardi nime lõppu kirjutatud, nt. GS, GT, GTS, GTX (praegu on need paremuse järjestuses). (PS! Tuleb jälgida, mis siinile graafikakaart käib! Kui emaplaadil on PCI-E siis peaks ka graafikakaart PCI-E pessa käima!) 1.4. Mälud · Tee kindlaks, mis mälutüüpi su emaplaat toetab. (DDR/DDR2/DDR3 jne) · Uuri järgi, mis on maksimaalne taktsagedus, mida su emaplaat toetab.
Kasutaja juhib USART tööd seade-, oleku- ja andmeregistreid kirjutades ning lugedes. Kõikide seadistuste jaoks on olemas vastavad registrid, mida on üsna lihtne andmelehe abil seadistada. Natuke keerulisem on boodikiiruse seadmine. Taktsignaal andmete edastamiseks genereeritakse töötaktist ja kasutaja saab valida teguri 1-st 4096-ni, millega töötakt läbi jagatakse. Täiendavalt jagatakse saadud taktisignaali olenevalt reziimist veel 2, 8 või 16-ga. Probleem on selles, et kõiki taktsagedusi ei saa jagada nii, et tekiks standardne boodikiirus. Mõnede mikrokontrolleri taktsageduste puhul on boodikiiruse erinevus soovitust ligikaudu 10%. AVR andmelehtedes on toodud tabelid tüüpilistest taktsagedustest, boodikiirustest ja nende saamiseks vajalikust jagamistegurist ning tekkida võivast veast. Kuna andmete edastus toimub protsessorist sõltumata ja oluliselt aeglasemalt, tuleb enne saatmist veenduda, et liides on valmis uut sõna edastama. Selleks tuleb jälgida saatepuhvri
20. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda 21. Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, tegelikult leidub emaplaadil veel komponente, mis oma töös erinevaid taktsagedusi kasutavad. Täpsemalt on taktsagedus taktgeneraatori poolt genereeritavate impulside arv sekundis, mida mõõdetakse hertsides (õnnestunud tsüklite vahel). Taktsageduse määrab tavaliselt ostsilleeruv kristall (enim levinud on kvartskristall). Taktsagedust mõõdetakse õnnestunud tsüklite vahel. 22. Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks. Vahemälusid kasutatakse sellepärast, et andmete lugemine vahemälust toimub alati märksa
annaabi.ee 
