Rohtlad
eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas). Kuna
rohtlates on maailma viljakaimad mullad, on seal kogu pind peaaegu põldude all, kus
kasvatatakse teravilja (mais, nisu, päevalilled, suhkrupeet). Kõrbed asuvad põhiliselt
pöörijoonte ümbruses, aga vahel ka mandrite siseosades, kuhu niisked meretuuled ei
ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe
pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad
liivakõrbeks (elusolenditele soodsaim), savikõrbeks (pinnas muutub kuivuses nii
kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse), kivikõrbeks (paiknevad mäestike jalamil, on
tekkinud rabenemise tulemusel), lössikõrbeks (poorsetest ja peentest osakestest
kujunenud pinnasel) ning soolakõrbeks (seal, kus on kunagi olnud tugevasti sademeid
või kunstliku niisutust, siis aga kadunud). Muldadest on kõrbetes hall-pruunmullad,
hallmullad ning punamullad
annaabi.ee 
