"taistiiru" - 1 õppematerjal

Füüsika eksam

Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda vaiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb umber Maa taistiiru, nimetatakse tahe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jouab Maa ja Paikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sunoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Paikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes naeme Kuu erinevaid faase. Faasid vahelduvad sunoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 oopaeva. Paikesevarjutus tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Paikese. Taieliku paikesevarjutuse ajal on Paike nahtav musta kettana, mille umber sarab punane kroon