abistamisel voib taheldada voimete tunduvat arengut ja puudulikkuse kompenseerimist. Keeleliste valjendite ja neist arusaamise hilisem areng, ka ekspressiivse konega seotud probleemid voivad pusima jaada ka taiskasvanueas ja takistada iseseisvuse arengut. Kerge intellektipuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab. · Kognitiivse arengu taseme järgi on kerge vaimupuudega isikutel jõukohane lihtsustatud ehk abiõppekava. 80-85% vaimupuudega isikutest on kerge vaimupuudega / õpiraskustega. · Tähtis on üles leida lapse intelligentsi tugevused, tema huvid ja
Kuna paljudel juhtudel diagnoositakse lugemis- ja kirjutamisprobleeme juba enne kooli, annab varasem sekkumine alati suuremat lootust. Düsleksiaga võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud. Liiga hilja on siis, kui lugemisraskustest arenevad välja õpiraskused (Lukanenok, Kasper 2004). Rehabilitasioonis on eriti oluline õpetada lapsi tuginema oma tugevatele külgedele ning tajudele. Umbes 6-7% juhtudel püsib lugemis-kirjutamisprobleem ka taiskasvanueas. (Leino 2003: 14). 10 KOKKUVÕTE Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole
annaabi.ee 
