SOOTEADUS
Võrdsete kliimaolude korral
on soostuinud kõigepealt madalama reljeefiga maaalad, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja
vee äravool väike v praktiliselt puudub.
Surveliste põhjavete toimel tekkinud soid leidub meil kõrgustike jalameil. Ka neis paigus on
soode teke alanud madalamatel reljeefiosadel esamajoones seal, kus aluspõhja ja pinnakatte
veeläbitavus on väike ja vee äravool peeagu puudub.
Alati on soode teke seotud niiskuslembese taimkatega, mille surnud osadest moodustub
liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad
turbasamblad, nad on adifikaatorid s.o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad
taimekoosluse struktuuri.
2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID
igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine,
soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi,
annaabi.ee 
