lastehalvatus Ajukelmepõletik Leetrid Soolatüükad Mumps Marutõbi Tubaka mosaiikviirus - Viiruse ehitus: valgust kest kapsiid DNA/RNA - Viiruse paljunemine: Viirusel puudub iseseisev paljunemisvõime - Viirus paljuneb peremeesorganismi abib - Viiruseid saab liigitada nende peremeesorganismide abil: nt Taimeviirused (tubakamosaiikviirus), putukaviirused(ensefaliit, kollapalavik), loomaviirused(marutõbi, linnugripp, seagripp), baktreiviirused e. bakteriofaagi(T4, T2 viirus) Lüütiline tsükkel Lüsogeeniline tsükkel
Enamik neist kuulub kapsiidi või ka seda ümbritsevasse koostisse. 2.) replikatsioonigeenid nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise 3.) regulaatorgeenid neilt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. See tagab uute viirusosakeste moodustumise. viroidid sarnanevad RNA-viirustega, kuid neil puudub kapsiid ja ümbris. Nad on RNA rõngasmolekulid ehk taimeviirused. virusoidid paljunevad vaid koos teiste viirustega. Virusoidiosakese moodustamiseks on vaja peremeesviiruse mõnda valku. Seega on nad viirusparasiidid. lüütiline tsükkel paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine lüsogeenne tsükkel paljunemisprotsess, mille korral viiruse genoom peremesrakus kohe ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse, rakk jääb ellu.
1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel. C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides lineaarne alifaatne (ilus sirge ahelake), tsükliline (ahelast tekkinud on süsinikuring), hargnenud (ahela küljes palju harusid) ja planaarne (mingi pundar aatomeid ahela otsas) Põhimõtteliselt kõik rakus toimuvad reaktsioonid on kovalentsete sidemete katkemised ...
valkkatte peal ümbris, mis sisaidab glükoproteiine ja membraanilipiide: Kuna puudub iseseisev ainevahetus ja reprodutseerumisvõime, siis viirusosakesed pole elusorganismid.; Rakuparasiidid - vajavad peremeesraku metabolismi genoomi reprodutseerimiseks ja valkude sünteesiks ning uute viirusosakeste formeerimiseks; paljude looma- ja taimehaiguste põhjustajad.; Klassifikatsioon peremeesraku järgi: bakteriviirused e bakteriofaagid (DNA-genoom); loomaviirused (DNA- või RNA-genoom); taimeviirused (RNA-genoom).; Mõõtmed 20 nm ... 1 m; geenide arv 3 ... 200 (nukleotiidide arv 3 tuhat kuni 300 tuhat). HIV (human immunodeficiency virus) - inimese immuunpuudulikkuse viirus, kuulub retroviiruste sugukonda. HIV iseloomustus: infitseefib T-lümfotsüüte (tuntud kui T4 lümfotsüüdid), seostudes rakupinnal olevate retseptorite kaudu.; omab RNA-genoomi.; sisaidab ensüümi pöördtranskriptaas, mis RNA kui sablooni järgi sünteesi DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi.
Bakteriviirused lülitavad oma genoomi bakteri genoomi koosseisu, kus see võib säilida ja paljuneda koos bakteri genoomiga, ilma et viiruse enda geenid avalduksid. Sellist nähtust nim.lüsogeensuseks. Seda on vaja mõlema bakteri ja bakteriviiruse jätkuvaks eksistentsiks. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes suhteliselt aeglaselt. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Sellist viirusnakkust nim. krooniliseks nakkuseks. Taimeviirused Taimeviirused on inimeste elu mõjutanud alates sellest, kui hakati tegelema taimekasvatusega. Viirused sisenevad rakku vahetult pärast taime vigastust. Taimeviirusi kannavad reeglina taimelt taimele taimemahlast toituvad putukad (lehetäid ja kirbud). Osa viiruseid levib nakatunud seemnete, sibulate või õietolmu abil. Viiruse ülekanne vahetult taimelt taimele toimub harva. Arvatakse, et väga intensiivne viiruse paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad
Lüütiline elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber 3)Peremeesrakus paljundatakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud 4)Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed 5)Peremeesrakk hävib Lüsogeenne elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka 3)Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele Kuidas vabaneda: 1)viirusvabad istikud, 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned
o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline:
o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline:
4. Järgneb lüütiline tsükkel Kuidas viirused on tekkinud? Rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud
Nad on väljaspool peremeesrakku suhteliselt kaitsetud, kuid selle sees turvalises kohas. Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi (põletikud, palavik) ja tihti ka surma. Transduktsiooniks nimetatakse viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet (lüsogeense tsükli puhul) ning see on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Taimerakke kaitseb viirusnakkuste eest rakukest ning välispinnale eritatavad lipiidid. Taimeviirused sisenevad rakku kas vigastuste kaudu või putukate abil. Nakatunud taime fotosüntees aeglustub, ainevahetus häirub ja kasv pidurdub. Enamik nüüdisajal inimestel massiliselt levivaid nakkushaigusi on viirustekkelised (DNA rõuged, herpes, soolatüükad; RNA gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, hepatiit). Suur osa tõvestavaid viirusi kandub edasi õhu kaudu ja nakatumine toimub piisknakkuse teel (gripp, punetised, leetrid, herpes)
Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. 2 Liis Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse
parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki Viiruseid õpiti bakteritest eristama alles 20. sajandi künnisel Keskmise bakteriraku pikkus on 2 - 3 μm Keskmise viirupartikli suurus on 20 – 400 nm Viirused tuvastati kui haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid, mille
Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. Seda nimetatakse transduktsiooniks
· regulaatorgeen korraldab ümber peremeesraku ainevahetust · KAPSIID · koosneb valkudest, kaitseb genoomi · antiretseptorid retseptorvalgud; aitavad kinnituda inimese retseptorvalkudele · ÜMBRIS ja/või/ehk membraan Viiruste jagunemine 8 · loomaviirused · taimeviirused · bakterviirused kasutatakse geenitehnoloogias VIIRUSE ELUTSÜKKEL · viirus kinnitub antiretseptoriga peremeesraku membraanile · organism on tugev ei pääse ligi, organism on nõrk pääseb rakku läbi membraani Peremeesorganism on nõrk LÜÜTILINE TSÜKKEL · toimub viiruse genoomi paljunemine rakk hakkab viiruse DNAd kuulama · kapsiidivalkude süntees · viirusosakeste moodustuimne (kapsiid + genoom)
Struktuurigeenid- info viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Replikatsioonigeenid- kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Regulatoorgeenid- korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse, see tagab uute viirusosakeste moodustumise Kapsiid- valkudest, ümbritseb genoomi, antiretseptorid- tunnevad ära peremeesorganismi, peremeesraku, kinnituvad peremeesraku retseptorvalkudele. (peremeesrake järgi bakteriviirused, loomaviirused nt. puukentsefaliit, taimeviirused (puuduvad apsiidis retseptorvalgud) ei tunne peremeesrakku, vigastuste kaudu taime (Ümbris)- koosneb struktuurivalkudest, peremeesraku membraani osakestest, keerulisematel viirustel (HIV) Sellisena väljaspool elusrakku, nakatumisvõimeline (viirusosake e viroon) Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel I nakatumine, kinnitub rakule (1. Kas hävitatakse rakk koos viirusega või 2. Läheb tüüpiliselt koos apsiidiga peremeesrakku II Süstib oma DNA rakku Lüütiline
tuua - esiteks on seal palju haruldasi liike ja teiseks viiruste pärast. Kontroll on nii kange, et lapsel võetakse lennukitrepil puuvili käest, et järsku viib seemned suus ära. Ühe gladiooli nad leidsidki. Ütlesin, et ma ei lähe üldse Ameerikasse, vaid sõidan kohe Kopenhaagenisse. Siis nad vaatasid mu passi ja soovisid mulle tuliselt õnne, et üks uus riik on tekkinud, ja uurisid, kus see asub. Ütlesin, et see on Islandi kõrval ja seal on väga külm ja mingid taimeviirused seal seetõttu lihtsalt ei ela. Nad küsisid, kes on meie riigi juht, ja ma ütlesin, et Meri. Mary Stuart? Neil oli siiralt hea meel, et uus riik on nii demokraatlik, et selle eesotsas on naine. Pidin nende rõõmu maha jahutama, öeldes, et president on Meri, kirjanik, minu hea tuttav. Ja siis suruti mul kätt ja anti kogu mu varandus mulle tagasi. · Sitikate uurimine. · Teda huvitavad naised. Ta on olnud missivõistluse züriis, kus määras
Seega on transkriptsioon valgusünteesi esimene regulatsioon. Järgmine valgusünteesi regulatsioonivõimalus on mRNa molekulide lagundamise kiirus. Tsütoplasmas leidub alati ribonukleaade, kes lõhustavad RNA molekuli mitmesuguse pikkusega tükkideks või nukleotiidideks. Viirused Eluta ja elusa piirimail. Koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Rakuline ehitus puudub. Uued viirusosakesed tekivad peremeesrakkudega : taimeviirused (siin liigub rakust rakku, läbi vigastuste, seemnete kaudu), loomaviirused. Kui peremeesrakuks on bakter, siis nimetatakse vastavat viirust bakteriofaagiks. Viirused sisaldavad kas DNA või RNA molekulides paiknevat infot, seega on neil nii pärilikkus kui ka sellest tulenevad pärilik muutlikkus ja evolutsioonivõime. (need ainult peremeesrakkude vahendusel) Viiruse ehitus Nad pole valgusmikroskoobiga nähtavad, vaid elektronmikroskoobiga. (läbib bakteri filtri)
kromosoomide arv, suurus, (tsentromeeri asukohast olenev) kuju ja värvumismuster (vöödistus). Kui organismis on erineva kromosoomiarvu või -struktuuriga rakke, siis on indiviidil mosaiikkarüotüüp. Karüotüüpi uuritakse ja iseloomustatakse tavaliselt mitoosi metafaasi (või prometafaasi) kromosoomistikul karüogrammi koostamise abil. ???15. Autonoomselt replitseeruvad struktuurid tsütoplasmas http://www.ebc.ee/~mremm/virol/plant/taim1.html Kõik autonoomsed +RNA taimeviirused replitseeruvad tsütoplasmas Viirused on mitterakulised ja elavadki tsütoplasmas autonoomselt???väljaspool rakku nad ei toimi. RNA molekul lahkneb DNA- ahelast ja liigub raku tsütoplasmas asuvatele ribosoomidele kus toimub valgu süntees, sisuliselt tegemist geneetilise informatsiooni edasitoimetamisega??? 16. Plasmageenide olemasolu kindlaks tegemine tsütoplasmas 17. CMS, alloplasmilised liinid CMS tsütoplasmiline iseärasus
53 9. Mis on hübridoom, millised on selektsiooni tingimused? Hübridoom on hübriidrakk, mis on saadud rakkude fusioonist (monokloonsete antikehade saamiseks) 10. Viiruste kasutamine rakubioloogias. · Viirus on väike parasiitorganism, kes ei reprodutseeru ise, vaid kasutab selleks peremees-rakku. Bakteriofaag/faag. Looma- ja taimeviirused. · Liigispetsiifilisus · Viiruste pärilikkuse materjaliks on kas DNA või RNA, mis võib olla nii ühe kui ka kaheahelaline. · Virion on viiruspartikkel tervikuna, st. et ta koosneb nukleiinhappest ja välimisest valgukoorest ja on võimeline infitseerima rakku. (Lihtsaimad viirused kodeerivad 4 valku, keerulisemad umbes 200.) · Viraalne transduktsioon- võimaldab viia peremeesrakku uuritavaid geene
rakkudes (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad, jaotatakse viirusi bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks (paljud loomaviirused on samad, mis inimesel). Põllumajanduses põhjustavad palju probleeme taimeviirused. Need levivad taimedest toituvate kahjurite (putukate, usside) vahendusel, kes on viiruste edasikandjad. Viiruste kiire paljunemine pidurdab taimede kasvu ja arengut ning vähendab oluliselt saagikust. Suuremate saakide saamiseks on vaja aretada viiruskindlaid taimesorte. Loomaviirustest tekitavad rohkesti kahju kodu- ja lemmikloomi nakatavad viirused. * Millest viirused koosnevad? * Kus viirused paljunevad? Huvitav
Organismi loomulik kaitse viiruste vastu. Terved biobarjäärid, bioloogiliselt aktiivne keskkond (happeline maosisu, sapp jms), immuunsüsteem- antikehad, leukotsüütide teatud vormid. Viiruste jaotus 20 I lähenemine: DNA/RNA DNA viirused (tuulerõuged, herpesviirus, papilloomiviirus) RNA viirused (gripp, HIV, marutaud, entsefaliit, punetised) Tõvestatud organismi kuuluvus Bakterviirused ehk faagid Taimeviirused (Kuidas taimed nakatuvad? Valdavalt nendest toituvate loomorganismide vahendusel). Tihedal kokkupuutel viirushaige taim-tavataim. Viirushaige taime tunnused: viirushaigused vähendavad põhiliste füsioloogiliste protsesside aktiivsust (fotosüntees, mineraalne toitumine, hingamine) ehk saagikus langeb kuni 30%. Kas viirushaige taime saadusi võib ise süüa ja loomadele anda? (Võib küll.) Eesti jaoks oluline kartuliviirushaigused. Loomade ja inimeste viirushaigused.
annaabi.ee 
