nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik
vahad, geelid) Juuksetüübid Normaalsed Rasused Kuivad Segatüüpi Keemiliselt töödeldud Juuste pesemine Šampoonide sortiment: Tasakaalustatud Ph-tasemega Kaks ühes Vastavalt juuksetüübile Värvitud juuksele Taimse ekstraktiga Kõõmavastane Ravitoimega Putukamürgiga Juuste värvimine Blondeerijad Ajutisedjuuksevärvid Kerg- ehk poolpüsivärvid Püsivärvid Taimevärvid Küünehooldusvahendid Küüned koosnevad peamiselt keratiinist Küüned sisaldavad umbes 10% vett ja 1% rasva Käte hooldamisel kasutatakse: - pehmendavaid kreeme - kaitsekreeme - hüdrofoobseid silikoonõlisid Küünehooldusvahendud Jalgade hügieen ja kosmeetika on ülitähtsad. Jalakreemid sisaldavad: - higistamist pärssivaid aineid - jalgu pehmendavaid aineid - jahutavaid aineid Küünehooldusvahendid Küünelakid
pallapoolt. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest, mille lõim oli linane ja kude villane. Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam. Pikitriibuline seelik kooti valdavalt punase põhjaga ja triibustik ei muutunud oluliselt kogu 19. sajandi jooksul. 19. sajandi teisel poolel asendati mahedate toonidega taimevärvid järk-järgult aniliin- ja asovärvidega, mis tingis seelikutriibustike muutumise märksa intensiivsemaks. Vanematel seelikutel olid triibud laiemad, uuematel kitsamad. Triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Seeliku sissepoole alla äärde õmmeldi kuni kämblalaiune linane riideriba, millel oli eelkõige praktiline otstarve: see kaitses riiet alt määrdumise ja kulumise eest. Samas võis see täita muud ülesannet: olles küllalt paks, hoidis see seeliku alt ilusasti laiali.
Makedoonia valitseja Philippos 2. Alistab Kreeka. 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi neid nii nimetati? 1.Dooria-madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana.Dooria stiil on väga range ja lihtne. 2.Joonia-sammas on peenem ja kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum.Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas iseloomuliku kapituliga. 3.Korintose-kapituli alaosa on vaasi-või karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevärvid. 4. Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutab juba Tirynsist tuntud megaroni. 5. Mida tähendab akropol? Kirjelda Ateena Akropoli. Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega.Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Atheng, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil.Templi nimi tähendab neitsiruumi. 6. Mille poolest on erilised Erechteioni templi koja sambad
TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunu...
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
Taimedega värvimine- Käsitleme Eestis kasvavate taimedega värvimist ja keemilisest vaatepunktist. Kuidas asi praktiliselt käib, saab vaadata mitmetest käsiraamatutest (näit. taimedega värvimine on üks broZüür). Kodumaiste taimedega on suhteliselt lihtne saada kollaseid, rohelisi, pruune ja punaseid värvitoone. Raskem on saada lillat ja eriti sinist. Taimedega ei värvita sellepärast, et see oleks lihtsam või odavam, vaid vanade käsitöövõtete taaselustamiseks. Taimevärvid annavad alati veidi erineva värvitooni ja seetõttu on see vaadeldav ka teatud määral kunstina. Taimed annavad üldiselt meeldivaid ja mahedaid toone. Enamik taimevärve, mis annavad punaseid ja koolaseid pesukindlaid värvitoone, sisaldavad värvainena antrakinooni derivaate. Need püsivad kiyl üsna hästi. Madarajuurtes , millega saadakse ilusat pruunikaspunast värvitooni (madarapunast) on põhiline värvaine erepunane alisariin (1,2-dihüdroksüantrakinoon). Antrakinoon on üks esimesi
annaabi.ee 
