esineda. Orbitaalide kuju ja energia võimaldavad selgitada ka aatomite vahel toimivaid jõudusid ja keemilise sidemete omadusi molekulis. II RÜHM 1) Teadmised vanas Egiptuses Kasutati paljusid keemilisi muundumisi:keraamika, kääritamine, värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat, hõbeda saamist(sulamist pliiga), vaske ja pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, klaasi(liiva sulatamine taimse tuhaga), rasv+taimetuhk=seep, kangaste värvimine(taimsed ja loomsed värvid), nahaparkimine(soola, lubjaga), paljud medikamendid, toiduainetehnoloogia (teraviljaleib, õlu, äädikas, eeterlikud õlid), kosmeetika, lubi ehitusmaterjalina. 2) Metallside On parem kui metallilineside.MS on keemiline side, mis on tingitud nn elektrongaasi (valentelektronide) vastastoimest kristallvõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Metallide madala ioni-satsiooni-potensiaali tõttu eralduvad nende aatomitest
kulla eraldamine jm. Sel perioodil peam teadmised põlvest põlve, üldistatud mõisted. Egiptlased tundsid: Kulla metallurgia Hõbeda saamist Vaske ja pronksi Rauda Pliid Elavhõbedat Keraamikakunsti Klaasi Rasv+taimetuhk > seep Kangaste värvimist Nahaparkimist Toiduainetetehnoloogiat Paljusid medikamente Kosmeetikavahendid Lupja ehitusmaterjalina 2) Metalliside Esineb niisuguste elementie puhul, mille väliskihis on 13 elektroni. Eksisteerib aint siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus.
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi
(2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), elavhõbedat: amalgaame, keraamikakunsti, sh. glasuuriga katmist, klaasi (Egiptuse ja Hiina varased tsivil.- d, Kreeka V saj.): liiva sulatamine taimse tuhaga (Egiptuses ka soodalademed); ka värviline klaas, rasv + taimetuhk seep (Plinius), kangaste värvimist (kõigepealt Kaug-Idas): mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia
annaabi.ee 
