Seened
Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku
ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini.
Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased.
6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale
tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad
on musta värvi ja on palja silmaga näha.
7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla
läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti
puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge
kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele.
8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on
hobusekabja kujuline.
annaabi.ee 
