Elurikkus on elujõud
Taimedel on nahkjad lehed
siis hoopis lehtede asemel okkad, et vältida liigset vee auramist. Juured asuvad kas väga
sügaval või siis pinna lähedal. Loomade kohastumistes on põhilised öine eluviis, maa sees
koobastes elamine ja higinäärmete puudumine. Samuti on nad harjunud tarbima vähe vett
(nt kaamel).
Eesti kuulub parasvöötme segametsade vööndisse, kus kõige loomulikum taimekooslus on
mets, liigniisketes kohtades ka niit ja soo. Eraldi taimekooslusena saab vaadelda ka
rannikuid, luiteid, veekogusid. Eesti taimkattes on umbes 1500 liiki ja 550 liiki samblaid, 800
liiki samblikke ja 3000 liiki vetikaid. Taimkatte liigirikkust soodustavad mullastiku
mitmekesisus, kliima üleminekuline iseloom, pikk rannajoon.
Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused on puisniidud. Lisaks viljakale mullale soodustavad
liigrikkust hõredalt kasvavad puud. Selle tulemusena kasvab puisniitudel nii metsa kui ka
niidutaimi
annaabi.ee 
