Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnajalal on risoom eriti lühike ja seetõttu pole teda raske tervena kätte saada. Ilu lisab veel lehtede meeldiv kollakas või heleroheline värvus. Taimehuvilistele pakub naistesõnajalg aga veel midagi huvitavat. Kui tema lehe alakülge vaadata, võib näha seal rohkesti huvitava kujuga oranze eospesasid. Need on koma või vahel isegi hobuseraua kujuga. Selliseid ei leidu ühelgi teisel meie sõnajalgadest. Nii on naistesõnajalg süstemaatikute poolt pandud ka eraldi naistesõnajalaliste sugukonna naistesõnajala perekonda. Selle perekonna enam kui saja kahekümnest liigist kasvab Eestis vaid üks. Just eostega naistesõnajalg uusi kohti vallutabki
on arvatavasti vanimad inmtegevuse mõjul tekkinud taimekooslused. Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. Puisniidud on niitude seas kõige kaunimad ja on taimehuvilistele tõeline paradiis. Puisniidu taimekooslus on metsa ja rohumaa koosluse vahepealne. Ühest küljest oleks nagu niit, aga sarnaneb metsega, sest seal leidub puid-põõsaid.Teiselt aga nagu mets, kuid sarnaneb niiduga,sest metsa kohta paiknevad puud liiga hõredalt. Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide kulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder,metskits, halljänes,rebane
annaabi.ee 
