TALLINNA TEENINDUSKOOL Taigna rullmismasin GEORG BADASJAN 021PK Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Sissejuhatus.................................................................................
Suhkrumass 0,5 kg tuhksuhkrut 3 tl kummiaraabikumi (soojendatud) 5 tl vett 3 tl zelatiinipulbrit paisutada ja sulatada 2 tl rasvainet 2 tl vedelat glükoosi 1 munavalge Pane kõik ained eelsoojendatud vahustamisanumasse ja mikserda venivaks valgeks seguks. Pane kilekotiga vähemalt 12 tunniks külma. Besee Valmistusained 4 munavalget 350 g suhkrut vanilliini Valmistusviis 1. Kui Sa ei kasutata otse külmutuskapist võetud mune siis jahuta eelnevalt munavalged. Jahuta ka vahustamisnõu. 2. Alusta mikseriga vahustamist aeglasel käigul. Umbes 2030 sekundi pärast lülita mikser kiiremale käigule. 3. Kui munavalge on muutunud valkjaks vahuks, alusta vähehaaval suhkru lisamist, samal ajal vahustamist jätkates. Vaht peab olema tihe ja kohev, mitte raske ja läikiv. Vahustamise lõpul peab vaht olema täiesti valge ja tihe ning seisma vahustil. 4. Küpseta beseed kü...
ebaõige küpsetamine võib rikkuda töö. küpsetamise ajal toimub : 1)mahu suurenemine: · esimestel minutitel suureneb maht kiiresti mille juures eraldub täiendav kogus süsihappegaasi.pealt niisutatud tainakule moodustub elastne kile - valkude denatureerimise tõttu,mis hoiab kinni gaasi, see soodustabki taina mahu suurenemist.moodustunud maht peab olema kinnitatud kooriku moodustumisega . 2) kooriku moodustumine · ahjus kondenseerub taigna pinnale veeaur.pinnal inaktiveeruvad taingas leiduvad ensüümid kiirwsti.küpsetamiskuumus tungib toote väljapoolt sissepoole. · 60 kraadi juures valgud hakkavad kalgenduma ja moodustub kiletaoline kiht. nüüd hakkab toode intensiivselt mahtu kasvatama. · 100 kraadi juures hakkab tootest intensiivselt aurustuma vesi ja hakkab moodustuma kõva koorik. · mida suurem on ahjus niiskus ja madalam temperatuur,seda aeglasemalt moodustub
ühtlaseks massiks - seejärel valatakse kipsitaigen Suttardi viskoosimeetri silindrisse - 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogi diameeter 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3- 10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine.
MÕISTED PAGAR-KONDIITRILE Aktiveeritud pärm - suurendatud käärimisenergiaga press- või kuivpärm, mis on saadud tema aktiveerimisel eritoitekeskkonnas. Bioloogiline kobestamine - taigna kobestamine alkohol- ja osalisel piimhappekäärimisel eralduva süsihappegaasi toimel. Busee - ümarbiskviitkoogi põhi. Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja
Suhkur 0,0325 0,025 Margariin 0,0275 Sool 0,00675 Muna 0,036 Balt-format 0,01125 Külm vesi 0,175 0,125 0,125 Plunderblock 0,05 Frio pulber 0,175 Pulber"Claro" 0,0125 Kompott 0,45 Tooraine ettevalmistus: Kaalun õigesti toorained. Taigna valmistamine : · Vee kogus: 0,175 · Vee temperatuur: külm vesi umbes 18-20C · Taigna segamisaeg: 15-20min · Protsessid segamisel: Pärm lahustatakse 30C vees, lisatakse suhkur, sool, margariin, jahu, balt-format ja ülejäänus jahe vesi Taigna käärimine: · Käärimisaeg:30 min · Tingimused: kile all · Protsessid käärimisel: Käärinud taigna tunnused: mahult suureneb , on pehme , niiske
Ergonoomilised töövõtted Kehaasend töötamise ajal- Töötades peab seisma sirge seljaga, Käsi peab olema küünarnukist kõverdatud ja taigna lõikur on sul käes .Taigna rullimise ajal peab olema sirge seljaga ja üks jalg peab olema pedaali peal millega vajutad pedaalile et tainast rullida. Kui rullid taigent käsitsi siis taigna rullimise ajal peab olema veidi küürus et kummarduda ja oleks võimalik tainast rullida.Mõlemate kätega hoiad taigna rullijast kinni nii,et parem käsi hoiab taigna rullija paremast äärest kinni ja vasak käsi vasakult äärest kinni ja taigna rullija peab liikuma vastavalt sellele millise suurusega taigna tükki sul vaja on. Laua kõrgus on vaja nii sättida ,et see oleks paraja kõrgusega ja sul oleks mugavam laua ääres toimetada. Töökoha planeerimine- Töökoha planeerimist alustatakse tööplaanist. Rutiini vahetusest-
Kiirendada käärimist (kogu protsessi), parandab maitset tagada pigem kvaliteet 2.Kuidas valmistatakse eeltaignata meetodi puhul taigen ja mis on selle meetodi eeliseks? Tegemine hakkab tooraine ettevalmistamisega. valmistan tooraine ette jahu sõelutakse, muna lahti, pärm lahti, sobiva vee temperatuur. (tooraine soe) asjad katlasse pärm ja sool ei saa kokku vesi segatakse 2 min aeglaselt 2 min kiirelt. 3.Milliseid tegureid on vaja jälgida taigna tegemisel? Soe vesi, tooraine temperatuurid, tuumi tooraine temp. milline masin, aeg, hügieen, tööohutus, tooraine kvaliteet 4.Nimeta valmis taigna tunnuseid? Lööb lahti kata küljest, pealt sile ja pehme, käega katsudes on kuiv, ühtlane mass 5.Nimeta käärinud taigna tunnused? Ninaga tuntav alko lõhn maht 2x3 korda suurem, lohk test positiivne (kui näpuga vajutan siis lohk taastub aeglaselt) kumeruse järgi (kergelt ümar) 6
Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Taigent võib valmistada: 1) toorainest 2) küpsetussegust Westfalia Multi-Mix 1) Lehttaigna põhitoorained on: · vesi(külm) · sool · happe (äädikas või sidrunhappe) · muna · jahu Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab
PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar-kondiitri erialale 1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm. Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: toorainete vastuvõtmine ja hoidmine toorainete ettevalmistamine tootmiseks taigna valmistamine, käärimine taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine toodete küpsetamine toodete jahutamine, säilitamine ja realiseerimine 2 Pärmitaignatooted · mitmesugused väikesaiad Pärmitaignast valmistatud · kringlid tooted on: · stritslid · poorsed · plaadipirukad ja koogid · hea maitsega · küpsetatud pirukad
kaaluda paraja kaaluga tükid(kuklid) või rullida nelinurkseks(plaadipirukad, rullid, pirukad). Asetada kerkima uuesti. Küpsetada 200-220 kraadi juures. Eeltaigna pärmitaigen Kasutatakse suure suhkru- ja rasvasisalduseda taignate puhul. Eeltaignasse segatakse kogu vedelik, pärm, 60% jahust ja 4% suhkrust(hapukoore konsistentsiga). Lastakse käärida nii kaua kuni hakkab keskelt alla langema-20min. Eeltaignale lisatakse juurde kõik ülejäänud retseptis olevad toorained ja segatakse . Taigna puhkeaeg 20 min. Rullida, vormida ja küpsetada. Tooted 1.1Kartuli-pärmitaigna viineripirukas Valmistada pärmitaigna eeltaigen. Taignale lisada keedetud ja riivitud kartul. Rullida ristkülikuks. Lõigata paraja suurusega ruudud terava noaga. Taignale määrida ketšupit ning asetada viiner ja keerata kokku. Määrida munamäärdega ja küpsetada. 1.2Mesilasesuts Ristkülikuks rullitud pärmilihttaigen(2cm) kaetakse pähklilaastude ja mee-pulbriseguga. Asetada kerkima
Taigna liigid Taignaid on nelja liiki:pärmitaigen, võitaigen, munataigen ja tuletatud taignad. Pärmitaignad jagunevad omakorda: eelkerkega, eelkerketa, pärmimure- ja pärmivõitaignateks. Võitaignad jagunevad: leht-, mure- ja liivataignateks. Munataignad jagunevad: biskviit- ja keedutaignateks. Tuletatud taignad on: besee-, küpsise- ja keeksitaignad, lisaks on veel taignad siirupiga. Taignast tehtud tooted
Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõimest, veesisaldusest, vigastatud tärkliseterade hulgast, taigna valmistamise meetodist ja seadmetest, leiva kvaliteedinäitajatest. Töökäik: tsentrifuugitopsi kaalutakse 0,4 g jahu ning lisatakse 4 ml destilleeritud vett. Topsi sisu segatakse klaaspulgaga, mis segamise lõppedes pestakse 1 ml destilleeritud veega. Tops jäetakse seisma 15 minutiks, misjärel proov tsentrifuugitakse 15 minutit. 15 min möödudes valatakse tsentrifugaat ära ning tops jäetakse 10 minutiks nõrguma (põhjaga ülespoole). Pärast nõrgumist tops kaalutakse.
suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning lõpuks lisatakse küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigent segatakse, kuni ta tuleb katla küljest lahti. Taigen kaalutakse ja pakitakse. Enne töötlemist on soovitav lasta seista taignal külmutuses mõni tund. Taigent võib kaubastada kaalukaubana, valmistada temast küpsiseid, rulle, vigurpiparkooke, maju jne. Taigna realiseerimisaeg on 30 päeva. Piparkooke võib kaunistada munavalge joonistusmassiga, kus 13 grammi munavalge kohta võetakse 100 grammi puudersuhkrut ja vahustatakse. Parema maitseja läike saamiseks võib massile lisada sidrunimahla. Saadud massi võib värvida toiduvärvidega. 1 PEHME PIPARKOOK Taigna valmistamiseks segatakse omavahel kuivad ained, lisatakse hapupiim ja keedis ning sulatatud margariin
Ning juhendas mind suurepäraselt. Ta peab lugu teistest inimestest. 5 TEHNOLOOGIA Juusturul 1.Tooraine 7 Nisujahu550,suhkur,so ettevalmistamine ol, muna,pärm ning vesi 2.Taigna valmistamine 10 (käsitsi) 40 min 3. Taiga kerkimine (kerkekapp) 4. Tooraine kaalumine 10 min 5. Taiga rullimine (käsitsi) 15 Nisujah 4 min 6. Taigna määrimine (juustu ja võiga)
1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab rohkem kliisid
Tööleht pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimiseks Probleemi sõnastamine: Milline on peamine tekstis kirjeldatud vastuseta jäänud probleem? Probleemiks oli see, et miks tainas suhkruga paremini kerkib. Kirjuta eelpool sõnastatud probleemist lähtuvalt korrektne uurimisküsimus. Kuidas on suhkru hulk seotud taigna kerkimise kiirusega? Sõnasta teaduslik hüpotees, mis võiks ühtlasi olla uuritava küsimuse õige vastus. Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile ,,toit" ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada. Katse tulemused: Andmete analüüs: Millises kõrres tõusis tainas kõige kõrgemale? Miks? Kõrres, milles oli 1 tl suhkurt, tõusis tainas kõige kõrgemale. Võib-olla sellepärast, et 1 tl suhkurt
Kaste läheks vaja: 50 g pärmi 0,5 l sooja piima 0,5 l sooja vett 0,5 teelusika täit soola 1 teelusika täis suhkurt 1 supilusika täis toiduõli 1 kg nisujahu Esiteks võtsin pärmi ja suhkru. Segasin neid nii kaua, kuni suhkur lahustus ning segunes pärmis (suhkurt läheb pärmil vaja kerkimiseks). Seejärel lisasin sooja piima ja sooja vett. Siis panin ka õli taignasse. Lisasin natuke soola. Lõpuks lisasin jahu ja segasin kõik kokku ühtlaseks taignaks. Tegin taigna kolmeks võrdseks oskaks. Panin neile rätikud peale. Seejärel asetasin need kolm taigent erinevatesse temperatuuridesse 45 minutiks. Esimese taigna panin 20 kraadi juurde kerkima Teise taigna panin 30 kraadi juurde kerkima Kolmanda taigna panin 40 kraadi juurde kerkima Lasin kõigil kolmel taignal kerkida 45 minutit. Pärast selle aja möödumist ootasid mind ees järgmised tulemused: 1. 20 kraadi Taigen oli vähe paisunud ja peaaegu samasuguses olekus, nagu ma ta sinna panin
Rukkijahu ja vesi segatakse ning lisatakse juuretisele iga 6–8 tunni tagant. Algul arenevad välja erinevad bakterid ja metsikud pärmseened. Hiljem võtavad võimust piimhappebakterid, mille tõttu surutakse maha teiste bakterite elutegevus. Selline juuretis sobib leivataigna valmistamiseks. Tööstuslik tsükkel Iga kolme-nelja tunni järel võetakse nõust eeltaigna või taigna jaoks tööstuslikku juuretist. Ülejäänud juuretisele lisatakse toitesegu, mille mass peab olema võrdne äravõetud juuretise massiga Seda saab korrata niikaua, kuni juuretise kergitusvõime ei alane ega suurene tema happesus. Kui kvaliteet halveneb, valmistatakse täieliku aretustsükli kohaselt uus juuretis. Tööstuslik tsükkel Puhta kultuuriga juuretise saamiseks tuleb lisada soovitud
Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest Valgud - kile Peamisteks teraviljade valkudeks on vees lahustumatud varuvalgud prolamiinid ja gluteliinid, albumiinide ja globuliinide hulk sõltub viljast ja peamistes leivaviljades on neid vähe.
teada, missugune temperatuur ja suhkrukogus on kõige parem pärmseene elutegevuseks. Pärmseened Pärmseened on üherakulised organismid. Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Pärmseent kasutatakse kõige rohkem erinevates toiduainetes nagu näiteks saiade ja õlle valmistamisel.Pärmseente elutegevus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohool. Seda protsessi nimetatakse käärimiseks. Eralduv süsihappegaas taigna puhul muudab taigna kobedaks. Pärmseened paljunevad soodsates tingimustes väga kiiresti. Pärmseened paljunevad enamasti pungudes, kuid ta paljuneb ka eostega. (Bioloogia õpik 8.klassile I osa ) Uurimustöö käik · Selle uuringu teostamiseks on mul vaja sooritada katse, mille käigus ma arvatavasti saan vastuse küsimusele, et missugune tremperatuur on pärmseenele kõige soodsam.
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63
sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud
Bioloogia Pärmseente elutegevus Uurimustöö Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Kõigepealt ma muidugi loodan, et see bioloogia töö arendab minu uurimustöö kogemust ja ma saan sellest teadmisi juurde. Teema valisin eelkõige seetõttu kuna ma pole ise elu sees jälginud pärmi abil taigna kerkimist. Ma pole isegi sellele mõelnud ja seetõttu ma otsustasin selle teema kasuks. Järgmine kord saan oma vanaemaga küpsetades rakendada oma teadmisi ja vaadata, mis tingimuses on pärmi abil taigna kerkimine kõige soodsam. Pärmseened on enam tuntud toidumaailmas. Nende arenguks tuleb luua soodsaid tingimusi. Sellest tuleb ka küsimus kuidas mõjub temperatuuri ja suhkrukoguse erinevused pärmseentele? Ülevaade kirjandusest
TAIGNAD JA TAIGNATOOTED TOORAINED Jahu ( nisu-, rukki-, odra-, kaera ) Rohkem kasutatakse kõrgema ja I sordi nisujahu Taigna vedelik (rõõsk piim, hapuppiim, vesi, rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN lehttaigen liivataigen muretaigen MUNATAIGEN biskviittaigen keedutaigen TULETATUD TAIGNAD keeksi küpsise besee taignad siirupiga TAIGNATOOTED PÄRMITAIGEN- kringlid, stritslid, pirukad,
lõpetada. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%) esialgsest materjali massist. Tulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsus 0,1 %. 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Normaalkonsistents on näitaja, mida väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. See näitaja avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Kipsitaigen on normaalkonsistentsiga siis, kui taigna väljavoolamisel Suttardi 2 viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub taignakoogike, mille diameeter on 180 +- 5 mm. Normaalkonsistentsi määramiseks valatakse eelnevalt niisutatud nõusse 50 – 70 % vett kipsi massist. Järgnevalt mõõdetakse välja 300 g kipsi ning valatakse vette 2-5 sekundiga. Segu segatakse 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks, peale mida valatakse
Kipsi vettevalamise momendist 45 sekundi möödumisel tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning mõõdetakse tekkinud koogikese diameeter nihikuga. Kui diameeter ei ole 180 + 5 mm piires, korratakse katset uue veehulgaga. Tulemused on toodud tabelis 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramise katseandmed. 1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna ja Vicat’ aparaadi abil. Võetakse 300 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk, mis segatakse omavahel ning valatakse koonilisse rõngasse. Seda tuleb teha kiiresti, mitte kauem kui 30 sekundit. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Taigna ülejääk lõigatakse noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat’ aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga
Kipsitaigna ülejääk lõigatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamiselnomendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter, (lugedes näidu aluselt, või nihikuga). Kui diameeter ei ole piires 180 + 5mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused näidatakse punktis 5.2, tabel 5.1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla
lõigatakse noaga maha 4) 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiirest vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei ole piires 180 ± 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katse tulemused on toodud punktis 4.2 tabelis 1.2 3.3 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200g kipsi ja normaalkonsistentsile vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadio nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna
Peamine parameeter, mille eest mootor vastutab on pöörlemise kiirus. Lihtsamatel mudelitel on üks-kaks kiirust, kallimatel variantidel aga neli ja enam. Kiiruste vahemik ulatub 15 kuni 12000 pöördeni minutis. Suuremad kiirused on head peenestamiseks, aeglasemad kiirused aga segamiseks. Kombaini tööanumaid valmistatakse plastikust, klaasist ning harvem ka metallist (viimane on hea liha töötlemiseks). Saadaval on tagavara nõud erinevat liiki toitudele (näiteks liha või taigna jaoks). Väga kasulikud on tagavara anumad üheaegselt mitme toidu valmistamisel. Samuti on väga mugav, kui nõu on valmistatud löögi- ja temperatuurikindlast klaasist kuna siis on võimalik teda jätta kõrge kuumuse kätte ning jätkata hiljem (näiteks kastmete) valmistamist. Köögikombainiga on kaasas 7 tarvikut, mis täidavad 28 erinevat funktsiooni. Need on: roostevabast terasest tera hakkimiseks, kloppimiseks, kreemistamiseks, purustamiseks,
Pagariseadmed Pagariseadmed Taignarullid Taignasegajad taignarull Kasutamine. Lisaks taigna rullimisele saab tugevast plastist taignarulliga purustada pehmeid küpsiseid koogipõhja jaoks ning rullida õhemaks portsjonlihatükke või kanafileed. Materjal :puust, allumiiniumist, vasest, klaasist, marmorist, plastmassist, fajansist. taignarull Puust taignarulli puhul peaksite aga vältima pipra või nelgiterade purustamist, mida mõned kokaraamatud vahel soovitatavad, kuna see tegevus võib taignarulli pinda püsivalt vigastada. Kasutage taignarulli asemel uhmrit ja uhmrinuia
3 tl soola, üldmaitseainet. Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega jahu pärmivette ja sõtku kõik taignaks. Vee ja jahu vahekord sõltub jahu kvaliteedist. Soome jahu puhul on vahekord vee ja jahu vahel 1:2. Kui jahus on rohkem gluteeni, tuleks kasutada vähem vett. Eralda taignast umbes neljandik hilisemaks kasutuseks. Ülejäänud taigna rulli ovaalseks umbes 1,5 cm paksuseks tükiks. Aseta lihalõigud taignale, kattes sellest poole peekoni kogusega, nõnda et pool taigna läbimõõdust on sealihalõikudega kaetud. Seejärel aseta puhastatud kalad peekonile, maitsesta ja kata kalad seejärel ülejäänud peekonilõikudega. Tõsta täidisele taigna servad ja kata pealt ülejäänud taignaga, kastes veega taigna ühenduskohti, nii et täidis oleks ülenisti kaetud. Aseta pirukas küpsetuspaberile
Segu segatakse 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks ning seejärel valatakse Suttardi viskoosimeetri silindrisse, mille erinevad osad peavad olema eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vette valamise hetkest tõstetakse silinder kiiresti üles, millest jääb koogike mille diameeter tuleb mõõta. Kui koogikese läbimõõt ei vasta nõuetele, tuleb katset korrata. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Selleks võetakse 200 g kipsi ning segatakse see normaalkonsistentsile vastava veehulgaga 2 ja valatakse koonilisse rõngasse 30 sekundi jooksul. Taigna ülejääk lükatakse pealt. Taigen pannakse Vicat' aparaadi nõela alla ning nõel vastu taigna pinda. Nõela hakatakse kukutama iga 30 sekundi järel, peale mida tuleb nõel puhtaks teha. Iga kukutamine
Oli mõnikord väga palju inimesi kohal ja see pärast oli vähe ruumi. 1.6 Milliseid puuduseid esines 1. Töötajatel sõrmused sõrmes. 2. Kõigile toorainetele ei pandud juurde kuupäevalipikuid. Seal olid putukat ja sai neid tapa oli vägev. 2. MINU OSA PRAKTIKA KÄIGUS ( ENESEANALÜÜS) 2.1 Milliseid töid tegin 1. Koristustööd- nõudepesu, plaatide puhastamine, tööpindade puhastamine, togide korrashoid . 2. Taigna tegemine- liivataigen ,puru ja küpsiste taigent 3. Panin taigna taigna masinase mis rullis. Georg Badasjan Õppepraktika aruanne 2.2 Mida uut ja huvitavat õppisin Õpisin paljuid asju tegema Näiteks:lusika pirukaid kringleid porupirukaid. 2.3 Kuidas tulin toime mulle antud ülesannetega Hästi, sain kõigega hakkama, kui midagi jäi vajaks siis küsisin üle ja sain alati lisainformatsiooni või muud õpetust
Keedutaigna valmistamine Valmistatakse 2-es etapis: 1. Keetmine 2. Massi segamine munamassiga Keetmine Keedunõusse pannakse vesi, sool ja rasvaine. Kuumutatakse keemiseni Lisatakse jahu Keedetakse 5 minutit pidevalt segades kuni mass on lahti löönud keedunõu külgedelt lahti NB! Liiga vähesel keetmisel ei kerki tooted küpsetasel, tooted jäävad madalad ning served kaarduvad üles. Õige konsistentsi määramine Taigna õige konsistents on: Masin lülitatakse seisma, osa taignast tõmmatakse lusikaga järsult üles Kui taignaserv rullub alla volti ja ei vaju laiali on munade kogus õige Kui taignaserv jääb püsti on taigen kõva ja mune tuleb lisada juurde Kui taigen valgub laiali on ta liiga vedel Taigna parandamiseks tuleb segada uus taigen Enne munade lisamist segada juurde liigse munakogusega taigen Seejärel lisada veel nii palju mune, et taigen tuleks paraja konsistentsiga
alles.lõigatakse terava noaga või tugevate käeridega,ilma nahka vigastamata. 7vormimine Anda kuju toidule Taigna rulli et taigen ära rullida ühtlaseks Rullid taigna ühtlaseks Pirukad Nt:tainas,küpsised Küpsiste ja pirukate puhul taigna vorme et Teed paraja kuju Frikatell ,frikatellid,piruga saada vajalik kuju Kuklid
Kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi ettevalmistamise momendist tõstetakse silinder vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud kujundi diameeter. Kui diameeter ei ole 180 +/- 5 mm, korratakse katse uue veehulgaga. Katset teostatakse seni, kuni tekkinud kujundi diameeter jääb 180 +/- 5 mm piiridesse. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Kipsi tardumisaeg määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat aparaadi abil. Katseks läheb vaja 200g vett ning vajalik veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Kogu protsess peab toimuma vähemalt 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse koonilist rõngast 4-5 korda vastu lauda. Seejärel tuleb lõigata taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat aparaadi nõela alla. Esmalt tuleb viia nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning seejärel vabalt lasta langeda taignasse
vajaliku käesooja (37kraadise) vedeliku. Selle retsepti järgi olen teinud mitmeid erinevaid saiakesi/pirukaid kaneelisaiu, moonirulle, pizzasuupisteid, pisikesi lihapirukaid, plaadikoogipõhjasid, ürdisaiakukleid jne. Vastavalt siis, kas tegemist on soolase või magusa küpsetisega olen nii lisanud ka maitseaineid. Antud retsepti järgi soovitakski teha, just selliseid rullitud saiakesi või mini-pirukaid. Täidistega pirukate valmistamisel olen valmistanud eelkergitusega taigna. 2,5 dl piima(ca 1,25 dl) ja leiget vett (ca 1,25 dl) pooleks 25 g pärmi ca 300 jahu 3 tl suhkrut pärmi vedeldamiseks + 2 tl suhkrut soola 2 spl õli Pudenda pärm kruusi ja vedelda see umbes 3 tl suhkruga, sega kergelt. Kui pärm on vedeldunud, lisa see leigele (ca 37 kraadi, liialt kuuma vedelikuga pärmseened ei paljune ning taigen ei kerki) piima-vee segule. Lisa suhkur ning sool, olenevalt magusast või soolasest küpsetisest lisa ka endale meelepärased maitseained
ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. Kokkuvõte Seeni on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde.Hulkrakne seen koosneb seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed.Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust
Kipsitaigna iilejiiiik l6igatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi m66dumisel kipsi vettevalamiselnomendist t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla
1. NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED Küpsetusomadused määratakse kindlaks järgmiste teguritega: jahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega taigen jahu võimega tekitada suhkrut jahu võimega tekitada ja säilitada süsihappegaasi ehk CO2 Nisujahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega kleepainet nimetatakse jahu jõuks. Tugev jahu sisaldab palju valku, on suure veeimamise võimega ja moodustab elastse taigna, mis allub hästi mehaanilisele töötlemisele. Taignas, mis on valmistatud tugevast jahust, toimub proteolüüs (valkude lagunemine) aeglaselt. Selline sai on suure mahu ja hea poorsusega. Nõrgast jahust valmistatud taigen muutub käärimisprotsessis ja tükeldamisel kergesti vedelaks. Sai on tavaliselt laialivalgunud, väikese mahu ja väikese saagisega. Nisujahu sisaldab alati proteolüütilisi (valke lagundavaid) ensüüme, kuid valkude proteolüüs ei
toitaineid. Jään arvamusele, et suhkur varustab pärmi toitainetega ning soojaveevann (suurima temp.) pakub pärmirakkudele vägagi häid tingimusi paljunemiseks. Katsed Töövahendid: Pärmi (25g), vesi (3 dl), kolm anumat, suhkur (u. 15 tl), jahu (2dl) Töökäik: a. Võta 25 g pärmi ning sega see 2 sl veega. b. Lisa veel 0,3 l vett ning jahu, et saaksid vedela taigna. c. Jaga taigen võrdselt 3 keeduklaasi vahel. d. Märgi markeriga klaasile taigna kõrgus. e. Kleebi anumatele peale kleepsud kuhu peale saaksid kirjutada millise klaasiga on tegu. f. Korda kõike. g. Kolmele klaasile lisa eri kogus suhkrut (1,2 ja 5 teelusikatäit) ning hoia neid samal temperatuuril. h. Ülejäänud kolmele klaasile lisa samapalju suhkurt (2 tl) ja hoia purke eri temperatuuril (külmkapis, toatemperatuuril ja soojaveevannis. i
Pärast segamist valati kips silindrisse, mille sisepind ja alus olid eelnevalt niisutatud. Silindrist lõigati spaatliga ära kipsitaignas. Peale 45 sekundi möödumist tõsteti kiiresti silindri vertikaalselt üles ja mõõdeti saadud koogi läbimõõdu nihikuga. Kui läbimõõt oli väljaspool määratud vahemikku 180 ± 5 mm, korrati katset erineva koguse veega. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat aparaadiga Kipstaigna tardumisaeg määrati normaalse taigna konsistentsiga, Vicat’i aparaadiga. Katse jaoks võeti 200 g kipsi ja normaalseks taigna konsistentsiks vajalikku veehulka. Segatud kips ja vesi valati koonusrõngasse. See ei tohiks võtta rohkem kui 30 sekundit. Et taigen said tihedamaks oli vaja võtta klaasplaadi rõngaga kinni ja koputada 5 korda vastu lauda. Pärast lõigati üleliigne taigen spaatliga ära ja taignarõngas pandi Vikat’i aparaadi nõela alla. Nõel oli taigna pinnaga kontaktis ja lasti siis vabalt taignasse kukkuda
60-80 minutit. Küpsiste valmistamiseks kasutatakse pritskotti ja tüllet.küpsetatakse 200-250C juures 3-8 min. Suhkruline taigen Piim 33% Muna 0,8% Suhkur 33% Jahu 33% Suhkrulist taignat kasutatakse silindri-,koonuse -, kausi jne kujuliste pooltoodete valmistamiseks ning kaunistuste pritsimiseks.pooltooteid võib täita erinevate kreemidega ,kasutada magustoidu kaussidena või tortide ja kookide kaunistustena. Suhkrulise taigna valmistus- Vahustamis masina katlasse pannakse piim,muna ja suhkur,vahustatakse 12-15 minutit kuni suhkur on sulanud,lisatakse vanilliin ja jahu,ning segatakse veel 5 min.saadakse vedel taigen.taignas kasutatakse nõrga kleepvalguga jahu.tooteid küpsetatakse kergelt õlitatud plaatidel või silikoon mattidel .küpsetusplaadile määritakse soovitud kujuga pooltooted paksusega 1,5-2 mm. Küpsetatakse 8minutit 200kraadi juures.tooted peavad olema kollase kuni helepruuni värvusega
Kui pärmseentel aga pole palju toitu ega soodsaid tingimusi, jaguneb pärmraku sisu neljaks eoseks. Sellise eoskotina elab pärmseen ebasoodsad tingimused üle. Soodsates tingimustes areneb igast eosest pärmrakk. 8. Pärm on kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. Seda kasutatakse toiduainetetööstuses. Pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad. Seejuures tekib süsihappegaas ja alkohol. Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 9. Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi. 10. Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega,
sellega seoses alanevad kvaliteedikulud. 4. Hoitakse ära kvaliteedi ebastabiilsus. PAGARITOODETE KVALITEEDINÄITAJAD MILLEST OLENEB KVALITEET? • Tooraine • Tootmishügieen • Valmistamine • Tooraine ettevalmistamine • Koostisainete segamine, taina valmistamine • Taina kerkmine • Taina jagamine • Vormimine • Jahutamine • Viilutamine, pakendamine • Kvaliteetsete pagaritoodete saamiseks tuleb taigna valmistamisel • muuta taigna füüsikalisi omadusi, et seda oleks kergem töödelda • jälgida, et taignasse ei satuks aineid, mis annavad saiale- leivale maitse ja aroomi • kergitada (kobestada) taignat enne küpsetamist, et saada hea poorsusega tooted • Taigna konsistents näitab taigna tugevust ja struktuuri. Segamise ajal hinnatakse taigna valmidust (kvaliteeti) just konsistentsi järgi. TOOTE KVALITEEDIVEAD: REBESTUSED
9. Kuidas kasutatakse pärmseeni? See on asendamatu Toiduainete tööstuses kus seda kasutatakse pagaritoodete valmistamisel ,õlle pruulimisel ja veini kääritamisel. Söödapärmi ja ravimite valmistamisel . On katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel. 10.miks kergitab pärm taigent? Pagaripärmina tuntud pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad .Seejuures tekovad südihappegaas ja alkohol.eralduv südihappegaas muudab taigna kobedaks .alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisel. 10. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 11. Too näiteid kevad, suve, sügis, taliseentest. Kevad :harilik karikseen , kevadvõluheinik,kurrel, Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits
Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID Sõlejahu- kliisid ei ole. Kõige parem nisujahusort. Paisub hästi, värvuselt kreemikas. Eriomaduseks võib paisuda veel peale taigna segamist. Tuhasuse alusel jaotub nisujahu kuueks tüübiks: Tüüp 405- eriti hea nisujahu ehk nisutuumajahu. Tuha sisaldus 0,5% Tüüp 550- tuhasus 0,53% Mõlemad jahud on värvuselt heledad ja peene jahvatusega. Sobivad hästi kringlite, biskviitide, saiade ja küpsiste valmistamiseks. Tüüp 812- tuhasus 0,64-0,9%. esimese sordi nisujahu ehk suurepärane jahu- universaalne, pisut jämedama jahvatusega. Värvuselt valge kollaka varjundiga. Sobib küpsetiste
vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. 5. Kui diameeter ei ole piires 180 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse tainaga Vicat’ koonuse abil. Tardumisaegade määramiseks oleks vaja viit inimest. Esimene võtab aparaadilt näidu, teine käsisteb aparaati, kolmas puhastab nõela peale igat taigna sisse kukutamise korda, neljas märgib tulemused kirja ning viies võtab stopperiga aega. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel eemaldatakse taigna ülejääk
annaabi.ee 
