Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril
õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril.
annaabi.ee 
