Jupiter (referaat)
ülejäänud planeetidel kokku. Ehhki ta ei tule meile kunagi lähemale kui 600 miljonit
kilomeetrit, särab ta taevas kõigist tähtedest heledamana. Seda mitte ainult suuruse,
vaid ka valugust hästi peegeldava pilvise atmosfääri tõttu.
Maa tüüpi planeetodega võrreldes on Jupiter sootuks erinev taevakeha. Tema
atmosfäär on palju paksem ja koosneb peamiselt vesinikust, millele lisandub ka pisut
heeliumi. Sellest allpool pole ei tahtket pinda ega kivist maastikku.
Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rõhk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse
olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust ookeaniga. Ookeani
pinnast 20 000 km allpool saab rõhk nii sureks, et hakkab vesinikku aatomeid kokku
pressima. Vesinik muutub sulametalli sarnaseks, umbes nagu maine elavhõbe.
Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane. Mõlemaid nimetatakse gaashiiuks.
annaabi.ee 
