VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED
sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub
eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad
söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk
mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid
ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine
lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt
uuesti alustada.
Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu
võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult
ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega,
väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on
seedetrakti mikrofloora vähe arenenud
annaabi.ee 
