Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus hauatagusest elust
Vastupidiselt egiptlastele, kartsid mesopotaamlased surma. Seepärast pöörasid nad eeskätt
tähelepanu elule enne surma, sest karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks saavad, pidid kätte
jõudma juba siinpoolses elus. Surmale järgnevast ei oodatud head ees ootas rõõmutu ja sünge
allmaailm. Mesopotaamlased pühendusid elus maiste hüvede nautimisele ja püüdsid saavutada kõik
võimalik oma eluajal, sest uskusid, et pärast surma on nad vaid jõuetud ja tahtetud vaimud.
Mesopotaamlastel ja egiptlastel olid välja kujunenud täiesti erinevad arusaamad elust enne ja
peale surma. Mesopotaamlaste arusaamad on minu meelest natuke tänapäevasemad. Neid oleks
kergem järgida ja need tunduvad natuke reaalsemad. Egiptlaste arusaamad on aga täis fantaasiat ja
nende matuserituaalid on natuke äärmuslikud, mõeldes just balsameerimist. Leian, et egiptlaste elu
põhimõte- elada selleks, et surra, on jube viis elada oma elu