Laeva katlad
Hapniku puudujäägi korral leegi
algusosas eelnevad põlemisreaktsioonile lagunemisreaktsioonid, mille iseloom sõltub
temperatuurist. Madala temperatuuri korral tekivad lagunemisel suhteliselt lihtsad
süsivesikud, mis hiljem hapnikuga kokku puutudes kergesti süsihappegaasiks ja veeauruks
põlevad. Kui lagunemine toimub aga kõrgel temperatuuril (üle 500-600 oC), siis tekivad lisaks
veel tahm ja suure molekulmassiga süsivesikud. Viimased muudavad leegi pikaks ja
tahmavaks, põlemisgaasi jäävad mittetäieliku põlemise jäägid. Eelnevast tuleneb, et
põlemisõhk tuleb suunata leegi algusossa, mis vähendab seal hapniku puudujääki ja alandab
temperatuuri. Leegi kuju ja struktuur sõltub ka sellest, kas kütus väljub pihustist
otsevooluliselt või keeristatult. Joonisel on vedelkütuse leegi struktuur otsevoolupihusti
korral. Pihustist 1 väljub pihustatud vedelkütus või vedelkütuse ja põlemisõhu segu. Esimesel
annaabi.ee 
