Ämblike sigimine
ämblike ja Eestis 520 liiki. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks
vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate
elutingimuste üleelamisteks. Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest.
Võrgunäsad on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev.
Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte
sattudes muutub see vedelik tahkseks ning nii moodustub võrguniit. Kõik ämblikulaadsed on
lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid
avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka
seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa
ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks
seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha