Keskmetallid, tihedus 5,0-7,8 Mg/m3 (Sn, Zn, Cr) Raskmetallid, tihedus üle 7,8 Mg/m3 (Pb, Cu, Ni, W) Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, sulamistemp kuni 327 oC (Pb, Sn) Kesksulavad, sulamistemp 327-1539 oC (Al, Mg, Cu, Ni) Rasksulavad, sulamistemp üle 1539 oC (Cr, Ti, W) Alumiinium ja alumiinumisulamid Al – kesksulav (659 oC), kergmetall (tihedus 2,7Mg/m3), kuubilise tahkkeske kristallvõrega (K12). Konstruktsioonimaterjalides legeerelemntideks (Cu, Mn, Si, Mg, Zn). Toodete valmistamise mooduse järgi Al sulamid jaotatakse: 1. Deformeeritavad e survetöödeldavad sulamid (valtsmetalli kujul) 2. Valusulamid (valanditena) Termotöödelduvuse põhjal: 1. Termotöödeldavad sulamid 2. Mittetermotöödeldavad sulamid – kõvadust ja tugevust saab suurendada kalestumisega. Vanandamine – karastamisele järgnev seisutamine. Al valusulamid: 1
ja kõvadus, ↑ elastsuspiir, plastsus ja sitkus (kas. vedrude korral). c) Kõrgnoolutus (500-600*C)- tagab sorbiidstr- ri; sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nim. parendamiseks. 19. Alumiinium - maakoore kõige levinum Me, Al on kesksulav (sulamisT=658˚C) kergMe (ρ=2,7Mg/m 3) kuubilise tahkkeske kristallvõrega K12, mis ei ole polümorfne (ei muutu T muutmisel), hea elektri- ja soojusjuhtivusega, hea korrosioonikindlusega. Rm=100…130 MPa, katkevenivus A =30%, eritugevuselt Rm/ρ on lähedane rauale. Hapniku suhtes väga aktiivne, esinede hapendikujul Al 2O3. See kuulub välja paljude mineraalide koostisse (savi, boksiit). Põhiliselt toodetakse me-st Al boksiidist. Esmalt saadakse boksiidist puhas Al-hapend ülejäänud ainete eraldamise