Laserid
korraga. [1]
Pilt 1 Heelium-neoon gaasilaser Pilt 2 Rubiinlaser
4.2 Dielektriklaser
Dielektriklaseri ehk tahkislaseri keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega
rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed. Näiteks esimene toimiv laser oligi
rubiinlaser (vt pilt 2), kus kasutati rubiini, mis olemuselt on kroomiga rikastatud korund.
Pöördhõive tekib sel juhul lisandis, rubiini korral kroomis. Selleks, et tahkislaseris saavutada
pöördhõivet, pumbatakse kristalli valgusega, mille lainepikkus on lühem laseri lainepikkusest.
Tahkislaseriks loetakse kristalli või klaasi kasutavad laserid, aga pooljuhtlasereid (laserdioode)
tahkislaseriks ei loeta, sest neid pumbatakse elektrivoolu abil. [2]
Dielektriklaseritele on iseloomulik impulsside ülilühike kestus (110 ps), nende väike
kordumissagedus ja ülisuur võimsus (maksimaalselt 110 TW). Selliste laserite kasutegur on
annaabi.ee 
