Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 0C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise peatumine. Temperatuurile vastav mikroparameeter on ühe osakese (molekuli) keskmine kineetiline energia. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide omavahelise kauguse ja liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahki- ses on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Vedelikus on molekulide liikumisvabadus gaasiga võrreldes väiksem (suvaline molekul ei saa vedelikust lahkuda) ja tahkises veelgi väiksem (aatom või ioon ei saa lahkuda kristallvõre sõlmest). Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J.
Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 0C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise peatumine. Temperatuurile vastav mikroparameeter on ühe osakese (molekuli) keskmine kineetiline energia. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide omavahelise kauguse ja liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahki- ses on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Vedelikus on molekulide liikumisvabadus gaasiga võrreldes väiksem (suvaline molekul ei saa vedelikust lahkuda) ja tahkises veelgi väiksem (aatom või ioon ei saa lahkuda kristallvõre sõlmest). Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J.
Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 0C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise peatumine. Temperatuurile vastav mikroparameeter on ühe osakese (molekuli) keskmine kineetiline energia. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide omavahelise kauguse ja liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahki- ses on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Vedelikus on molekulide liikumisvabadus gaasiga võrreldes väiksem (suvaline molekul ei saa vedelikust lahkuda) ja tahkises veelgi väiksem (aatom või ioon ei saa lahkuda kristallvõre sõlmest). Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J.
annaabi.ee 
