U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte
Oieti oli ta üks viimaseid maadeuurijaid ja rändas palju mööda USA
läänealasid. Oma rändudel nähtu pani teda tugevasti kahtlema tollal moodiminevas
keskkonnadeterminismis ja sellele vastukaaluks kirjutas ta oma 1864. aastal ilmunud teose "Inimene
ja loodus ehk inimtegevuse läbi muudetud loodusgeograafia". Selles sisaldub ka ta kuulus loosung
"Tegelikult tegi inimene looduse" ("In fact, man made the earth"). Muidugi ei tule seda loosungit
võtta sõna-sonalt, vaid ainult loova tahelepanujuhtimisena sellele, kuivõrd oluliselt inimene loodust
ümber kujundab ja kui segamatult ta seejuures toimida saab. Ühe järeldusena sellest nõudis Marsh
looduse kaitsmist liiga aktiivse ja ohtliku inimtegevuse ees. Ta osales maaravalt maailma esimese
rahvuspargi rajamisel Yellowstonsis. Kõige selle parast peetakse Marshi kaasaegse looduskaitse
rajajaks. Tegelikult on Marsh ka jätkusuutliku arengu kontseptsiooni varaseim esitaja
Charles B. Fawcetti