Molekulaarbioloogia
Kuna katsed on seni viidud
labi
vaid loomadel ja enamasti katseloomadel (hiired, rotid, kuulikud, kanad), kelle elutsukkel on
suhteliselt luhike, siis pole teada tapselt, kui kaua geenide ekspressioon pusib.
Katseloomadel
on see olnud eluaegne. Katsed primaatide ja veistega on kaimas.
Vorreldes vektor-vaktsiinidega on DNA-vaktsiini eeliseks see, et imuunsupressiooni
all kannatavad isendid ei satu ohtu saada kahjustatud vektor-organismi poolt, mida on
taheldatud AIDS'i patsientide puhul vaktsiinia viiruse kasutamisel. Samas ei teata tapselt,
kuidas voib vooras geneetiline materjal organismi lopuks mojutada. Ehkki plasmiidiga
organismi viidud DNA liitumist kromosomaalse DNA-ga pole taheldatud, ei ole siin veel
koik
selge. Siiski voib uskuda, et fataalsete haiguste raviks hakatakse DNA-vaktsineerimist
kasutama koige lahemas tulevikus.
Lisaks patogeenide antigeene produtseerivatele geenidele on uuritud voimalusi
annaabi.ee 
