Molekulaarbioloogia
kasutatud vaktsiinia viirust.
DNA-vaktsineerimine
Vektor-vaktsiini korral paljuneb vektorina talitlev mikroob organismis ja tema
genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mone patogeeni antigeene.
Seevastu DNA-vaktsineerimise korral viiakse organismi vaid rekombinantseid plasmiide.
Huvipakkuv on asjaolu, et manustatud plasmiidid on vordlemisi pusivad ning nende abil
organismi viidud geenide ekspressioon on taheldatav aastaid. Kuna katsed on seni viidud
labi
vaid loomadel ja enamasti katseloomadel (hiired, rotid, kuulikud, kanad), kelle elutsukkel on
suhteliselt luhike, siis pole teada tapselt, kui kaua geenide ekspressioon pusib.
Katseloomadel
on see olnud eluaegne. Katsed primaatide ja veistega on kaimas.
Vorreldes vektor-vaktsiinidega on DNA-vaktsiini eeliseks see, et imuunsupressiooni
all kannatavad isendid ei satu ohtu saada kahjustatud vektor-organismi poolt, mida on
annaabi.ee 
