Eri firmade ja tähistussüsteemide vastavustabeli leiad viimaselt leheküljelt. Keemiliste vooluallikate põhilised iseloomustussuurused on: Nimipinge V - Pinge koormuseta vooluallika klemmidel. Enamusel primaarelementidel ~1,5 V v.a. liitiumelementidel, mille nimipinge on 3 V. Pliiakudel 2,1 V ja Ni-akudel 1,2V. Mahtuvus Ah või mAh - Allikast saadava voolu ja aja korrutis Akusid iseloomustab veel: Tagastustegur - Akust saadava laengu ja laadimisel salvestatud laengu suhe Külmkäivitusvool A - Pliiakudel saadav maks. vool, mis on vajalik starteri käitamiseks. Eluiga laadimiskordades või aastates Vooluallika koormamisel muutub pinge temal vastavalt järgnevale graafikule, kus on võrdluseks toodud eri tüüpi elementide pinged (Firma Duracell) andmetel). Akude laadimisel toimub pinge muutumine vastupidi. NiCd akude sobivaimaks laadimisreziimiks
vooludele; täiturelemendid on suutelised juhtima mõnekümneamprilist voolu. Releed jaotatakse kasutusala järgi: Automaatika- ja elektersidereleed võivad olla nii primaar- kui sekundaar-, nii otse kui kaudtoimega releed; vastuvõtu- ja täiturelemendid on arvestatud vooludele, mis on mõõdetavad milliamprites, harvem mõni amper. Releesid iseloomustatakse: Rakendusväärtus sisendsuurus, mille juures relee rakendub; Tagastusväärtus sisendsuurus, mille juures relee tagastub; Tagastustegur; Sisendsuuruse tööväärtus sisendsuurus, mida vastuvõtuelement pidevalt talub ilma ülekuumenemiseta; Rakendumise varutegur Rakendumisvõimsus võimsus, mida relee tarbib rakendumisel; Juhtimisvõimsus võimsus, mida täiturelement suudab kestvalt juhtida, kontaktreleedel Võimendustegur Lubatav rakendumissagedus rakendumiste arv ajaühikus; Releesid iseloomustatakse: Rakendumisaeg ajavahemik signaali ilmumisest vastuvõtuelemendil kuni signaali ilmumiseni juhtivas ahelas;
Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist
Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist
abikontakt tema mähise ahelas sulgub. Pidurdusrelee sulguv kontakt sulgub ja toite saab pidurduskontaktor KM1, milline omakorda suleb oma sulguva peakontakti ning ühendab mootori ankruahelasse pidurdustakisti Rp. Algabki dünaamiline pidurdus, mis kestab kuni ankrumähises indutseeritud emj muutub väiksemaks pidurdusrelee tagastuspingest. Joonis 1.12 Selleks et pidurdada mootorit võimalikult väikese kiiruseni peab pidurdusrelee KA tagastustegur olema võimalikult väike (ktag = 0,1...0,15). Faasirootoriga asünkroonmootori vastulülituspidurduse skeemi on kujutatud joonisel 1.13. Mootori magnetvälja pöörlemissuuna muutmisel reversseerimiskontaktorite KM1 ja KM2 ümberlülituse tulemusena suureneb libistus hüppeliselt (s 2) ja seega indutseeritakse rootorimähises pidurdusrelee KA rakendumiseks piisavalt suur emj E2 = s * E2k .
annaabi.ee 
