vajaliku energia, mille tagajärjel väljuvad veest ümbritsevasse keskkonda – õhku. Ka tahke vee s.o. jää molekulid on teataval määral liikuvad. Kiiremad neist ületavad kohesioonijõu ja lahkuvad jää pindmisest kihist ümbritsevasse õhku. 2. kuidas tekib veeauruga küllastunud olek? Aurumolekulide kaootilisel liikumisel satub osa molekule õhust vette. Kui auramine on küllalt intensiivne, siis teatavast momendist alates võib ajaühikus tagasisattuvate molekulide hulk muutuda võrdseks sealt väljuvate molekulide hulgaga. Sel korral on õhk veeauruga küllastatud. Valitseb nn. dünaamiline tasakaal vee ja veeauru vahel. 3. kuidas mõjutab temperatuur veeauru sisaldust õhus? Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Järelikult – temperatuuri tõustes suureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest?
Ilma ja kliimaga seotud energia saadakse Küllastumine – kui ajaühikus vette 8,5-12,5 nanomeetrit on tegemist valguse peegeldumisega, kui Päikeselt (kiirgusenergia). tagasisattuvate molekulide hulk muutub Laseb osa soojuskiirgust siiski värvilist, siis valguse murdumisega Mehaaniline, eletromagnetiline, soojus-, võrdseks sealtväljuvate molekulide maailmaruumi – aken on nagu “praokil”. veepiiskades või jääkristallides või
annaabi.ee 
