seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud. Teel käib Lesta apteegis, küsib enese veel paariks tunniks vabaks ja siis liigub veider seltskond otseteed Lutsu korteri poole. Kõigi ees läheb Kippel Engelsvärgi kaubakastiga, aeg-ajalt
Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht. JÕGI on looduslik veekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse. EMAJÕGI on on üks eesti suuremaid jõgesid. Saab alguse Võrtsijärvest, voolab läbi Tartu ja jõuab Peipsi järve. SUUE on koht, kus jõgi suubub mõnda teise veekokku. Ehk jõe lõpp. PEAJÕGI on jõgi millesse suubuvad lisajõed. SÄLKORG on järskude veergudega ja V-kujulise ristlõikega org. LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui kõrgusvahed on väiksed,jõgede lang on väike, voolukiirus on väike, jõed looklevad. JÕGE ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: pikkus, laius,sügavus,lang,voolusängi kuju,vooluhulk,voolukiirus,veetaseme kõikumine,graafikud. JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem) JÄRVEDE LIIGITAMINE: Sisse-ja väljavoolu järgi (umbjärv-ei voola sisse ega välja,