riigikord, mis tähendab, et selliste julmade sündmuste uuesti toimumine võib tunduda väga ebatõenäoline. Teiseks, aga on ka väga suur määraja selles, et need riigid, mis on suutnud ennast välismaailmast eraldada on suhteliselt isepäised ja arvavad, et teiste kirjutatud seadused neid ei mõjuta. Hirmus kaotada oma võim ja iseseisvus võivad selliste riikide juhid kergesti murduda ja võivadki korduda Teise maailmasõja sündmused, mitte küll sama tagaplaaniga, aga siiski omades sama põhimõtet. Näiteks võib tuua Põhja Korea. Minu arvates oleks ainukene võimalus sellist olukorda vältida, nende riikidega kontakti luues või siis tõesti karmimate sõjaliste vahenditega. Tuleb olla targem ja osata olukordi ennetada.
Regina Kari ,,Hetked" Külastasin 12. Novembril 2008 aastal Kuressaare Ajamaja, kus sattusin fotokunstil põhineva näituse ,,Hetked" otsa. Asi tundus niivõrd huvitav, et ei lasknud mul taganeda ning ma lihtsalt pidin näituse ekspeditsiooni sukelduma. Tegu oli siis Regina Kari välja panekuga. Näitusest üldiselt nii palju, et esmapilgul tundus see kohati eemaletõukav, kuna pildid olid väga sürrealistliku tagaplaaniga ning ausalt öeldes lausa ajasid mulle hirmu naha vahele. Kuid võttes vaatluse alla selle kohati hirmuäratava ekspeditsiooni leian, et midagi nii originaalset ei ole Kuressaare linnas ammu kohanud. Eriti kauaks jäi minu mõtteis kajama pilt tüdrukust tumedal tagapõhjal. Kuidagi väga omalaadne, meenutas mulle hirmsasti üht õudusfilmi laadset stseeni kurjast tüdrukust. Regina Karil tundub olevat omalaadne väljendusviis, mis enda eest seisab, kuna nagu ennist sai mainitud
nagu oleks pilves-selgimistega ilm või on vihmasadu kohe-kohe möödas ja taevas hakkab selginema. Inimeste kujutamisel on kasutatud valdavalt tumedaid toone, tasakaaluks on ehitised ja taevas heledates toonides. Domineerivad külmad toonid. Varjud pole mustad, vaid pigem hallikates ja rohekates toonides. Kasutatud on erinevaid toone kollasest ja sinisest. Tee kujutamisel on kasutatud korraga mitmeid erinevaid toone. Jooned on konkreetsemad ja teravamad esiplaanil. Mulle tekib tagaplaaniga paralleel, kui silmanägemine ei ole kõige parem, siis muutuvad kaugel olevate objektide ääred samasuguseks hajutatuks ja häguseks nagu maalil. Siiski on peamise ehitise katusejoon võrdlemisi terav. Laiade pintslitõmmetega on Caillebotte suutnud luua väga abstraktsed geomeetrilised kujundid. Perspektiivi osas on näha Caillebotte iseteadlikkust, kuna ta on paigutanud