Eesti kirjandus 1940-1955
suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming",
kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik
ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid
olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa
Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed
juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943.
aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt
läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit,
Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks kodumaast ja mõistagi ka Eesti
Nõukogude kirjandusest. Okupatsioonid kehtsetasid ranged tsensuurisüsteemi. Aastatel
1940-1944 kahanes märgatavalt uute eesti keelsete kirjandusteoste hulk. Aastatel 1940-
1944 ilmunud väärtkirjandus: